Igal tulevikku vaataval ettevõttel on olemas visioon ja plaan kuidas oma saavutatud positsioone hoida ja kasumit suurendada, nii stabiilses kui muutuvas majanduskliimas. 2) koostada turundusplaan, sest kui pole turundust ja müük pole ka korras, pole ka ettevõtet positsiooni varadel on suurem tähtsus, kui varade väärtusel. 3) koostööpartnerite tekitamine välisturgudel välisturgudel tegutsemine on küll kallis, aga väiksemgi väljund eesti siseturult välja annab palju juurde ettevõttele väärtust, omanikele kindlust ja aitab maandada riske. 4) parandada suhteid investorite ja koostööpartneritega. 7.Miks on riik huvitatud ettevõtete arengust? Mille läbi ja kuidas toetavad riigid ettevõtlust? Sest ettevõtlus annab valitsusele vahendeid ühiskonna toimimiseks- iga ettevõte peab maksma makse; ettevõtlusest saadav tulu on stiimul riigi valitsusele soodsa ettevõtluskeskonna loomiseks. Olulisemad ettevõtluse toetuseks rakendatavad
majandusliku aktiivsuse, edukuse jne. Nt: mida rohkem tööd teed seda rohkem maksu maksad, kaudselt käibemaks, sotsiaalmaks. Ühetoaolisuse printaiip ehk maksu ühetaolisus Maksud peaksid toimima samades tingimustes olevate maksumaksjate suhtes võimalikult ühetaoliselt. Kedagi soositakse või koheldakse maksuseaduse seisukohalt. Sotsiaalmaks. Ekspordi käibemaksumäär 0%. Km 40. Siseturule läheb 200. Siseturust edasi 400 ja km on 80. Siseturult edasi välisturule km 40 ja 200 raha. Välisturult edasi 400 raha ja km 0. 40-80=-40 km raha võlgu riigile. 40-0=+40 raha. Km 40 Km 40 200 raha 200 raha ST 40-80=-40 VT 40-0=+40 400 400 km km 0 80 Maksuarvestuse raamatupidamine
Eman kui pool OECD riikide viimaste aastate majanduse tootlikkuse kasvust on tulenud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia kasutuselevõtust ning sellega seotud organisatsioonilistest ümberkorraldusest. (Sealsamas) 13 Suuremate ettevõtete huviorbiiti satub aina enam ka kvaliteedi juhtimine. Sellega on hakanud tegelema näiteks EMT ja Estravell. (Sealsamas) Võimekamad leiavad võimaluse panustada turundusse, see saab siseturult välja minnes ka aina tähtsamaks. Eesti ettevõtted alles peavad oma rahvusvahelisi brände üles ehitama hakkama. Praegu ei tooda meie firmad( ei tööstusettevõtted ega ka teaduslahenduste pakkujad) tihti lõpptooteid ja brändideni ei küünditagi. (Sealsamas 203) Ettevõtete investeeringute maht järgmisel aastal aga tõenäoliselt väheneb. Augustis- septembris väitsid paljud äriliidrid, et investeeringud kasvavad. Sest konkurents nõuab seda
kas hoiusena või väärtpaberitena raha teenima. Vähesed sellest muidugi võidavad, kuid rahaomanikud tervikuna kaotavad selle summa võrra, mis abistava käe ulatajate (pangad, börsid, fondid) ülalpidamine maksab. Lisandub võimalus, et need abistajad lähevad pankrotti või osutuvad suliks. Arvestusühiku funktsioonis lubab raha oma ostuvõimaluste kohta kalkulatsioone koostada, võttes aluseks turul olevate kaupade hindu. Et tänapäeval ei osta inimesed üksnes siseturult, vaid reisivad välismaalegi, siis vahetuskursi ja hindade taseme alusel reisi sihtpunktis on võimalik arvutada, kui palju oma maa valuutat tuleb vahetada, et teekonnal ei tekiks finantsprobleeme. Kuid raha arvestusühikuna võimaldab kokku arvata ka tegelikku rikkust, mille omanikuks ollakse. Rikkuse mõõtmine rahas on seetõttu kerge , et raha on turul kõikidele hüvistele vastanduv vahetusväärtus. Siiski ei ole rikkuse mõõtmine rahas probleemideta
Odavamat raha laenatakse rohkem ja seda on rohkem ringluses. Pikkade tasuvusarvutuste jaoks on oluline diskontomäär (kui palju on homne raha inimese jaoks odavam tänasest, mille eest saab kohe tarbida). Algselt näitas diskonto seda, kui palju vähem tuli maksta, kui kohustus täideti enne tähtpäeva. Valitsus koostab eelarve eelnõu, mille parlament vastu võtab. Kõrgemad maksud jätavad eratarbimiseks vähem raha. Kui riik viib raha reservidesse, siis viib selle siseturult ära ja jahutab majandust, kui riik laenab ja oma raha või laenu arvel investeerib majandusse riigi hangete näol, siis see ergutab neid majandusharusid. 3. Kelle kohustus on õiguste ja vabaduste tagamine Eestis? Selgitage, kuidas nad saavad oma kohust täita. Põhiseadus: § 14. Õiguste ja vabaduste tagamine on seadusandliku, täidesaatva ja kohtuvõimu ning kohalike omavalitsuste kohustus.