euro. Sinna kuulub 19 riiki. 19. rahvusvähemus- erineb riigi põhirahvusest etnilise kuuluvuse, keele, usu või kultuurilise omapära poolest 20. lõimumine- ehk integratsiooni eesmärk on kaasa aidata Eestis sidusa ja tolerantse ühiskonna kujunemisele 2. Euroopa Liidu tegevusvaldkonnad: ühine turg, vaba liikumine ja Schengeni leping, kaubandus, arenguabi, keskkonnakaitse, ühine põllumajanduspoliitika. ELi ühtsel turul (nimetatakse ka siseturuks) liiguvad inimesed, kaubad, teenused ja raha ELis sama vabalt nagu ühe riigi piires, ilma et neid takistaks riigipiirid ja tõkked, nagu varem. ELi kodanikud saavd nüüd õppida, elada, oste teha, töötada ja pensionile jääda ükskõik millises ELi liikmesriigis või jääda koju ja nautida kohapeal suurt tootevalikut kogu Euroopast. Schengen – Leping, millega tehti riikide vaheline reisimine vabaks. Nende vahel reisimiseks ei ole vaja passi. Eli riigid saavad vabalt omavahel kaubelda.
4.2 Kaupade vaba liikumine 13 4.3 Teenuste vaba liikumine 17 4.4 Isikute vaba liikumine 20 4.5 Kapitali vaba liikumine 22 4.6 Kontrollnimekiri 25 Lisa: Euroopa Liidu toimimise lepingu sätted 1 Ühtne turg õigusriigi põhimõttel rajanev ühendus Tänase ELi keskmes ELi ühtne turg, mida nimetatakse ka siseturuks, on tänase ELi keskmes. Ühtsel turul peaksid kaubad, teenused, isikud ja kapital saama vabalt ringelda. Ühtne turg sai teoks 1993. aastal pärast ulatuslikku ettevalmistustööd, mille viisid läbi eelkõige kõikide ELi liikmesriikide siseriiklikud asutused. Koostati sadu ELi direktiive ning kõrvaldati lugematul arvul vaba liikumise tõkkeid. Samas öeldi selgelt, et vaba liikumist ei saavutata olulise avaliku huvi, näiteks tarbijakaitse, keskkonna, elu ja tervise eiramise hinnaga.
endi käes. 1981 Kreeka ühinemine 1986 Hispaania ja Portugali ühinemine · 1985 Ühtne Euroopa Akt (jõustunud 1987) Esimene kord kui EÜ lepinguid(need ülemised kolm lepingut) muudeti ja täiendati Lepingu eesmärk: · Ühisturu reformi ja protseduurilise reformi läbiviimine. Avastati, et eelnev ühisturg ei toiminud. (olid tekkinud erinevad takistused) · Ühisturgu hakati nimetama siseturuks. Lepingu olulisemad sätted: · Siseturu sisseviimine 1992 aastaks · Komisjoni Valge Raamat `Completing the Internal Market'; aprill 1985 sisaldas 300 abinõu siseturu efektiivsemaks muutmisel Siseturu 4 alustala · 4 vabadust (kaupade vaba liikumine - I jaotis, art. 23 ja 24; isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine - III jaotis, art. 39-60) · Seaduste ühtlustamine (VI jaotis, art
omavahelise kaubanduse teelt eelnimetatud tollivälised tõkked ja luua ühtse turu. Ühtse turu loomises leppisid liikmesriigid kokku 1985. aasta Ühtse Euroopa aktiga, mille peamised eesmärgid saavutati 1992. aastaks. kõigis liikmesriikides on tarbijate huvides ühtlustatud nõuded ja standardid kaupade kvaliteedile ja ohutusele ning ühised konkurentsireeglid. Just see võimaldas loobuda piirikontrollist. Majandusruumi, kus ühtne turg toimib, hakati selle loomise järel nimetama siseturuks (internal market). Seni nimetati ühisturg (common market). Ühtne turg ei puuduta erinevalt tolliliidust ainult kaupade vaba liikumist, vaid ka kapitali ja tööjõudu, millele lisandub teenuste (pangandus, transport, kindlustus jne) müük, nagu liikmesriikide vahelisi piire poleks. Ühtse turu kaks olulisimat kaubanduspoliitilist põhimõtet on ühtne tollimäär kolmandate riikide suhtes ning igasuguste piirangute kaotamine kaupade liikumiselt liidu sees
ühtse turu. Ühtse turu loomises leppisid liikmesriigid kokku 1985. aasta Ühtse Euroopa aktiga, mille peamised eesmärgid saavutati 1992. aastaks. kõigis liikmesriikides on tarbijate huvides ühtlustatud nõuded ja standardid kaupade kvaliteedile ja ohutusele ning ühised konkurentsireeglid. Just see võimaldas loobuda piirikontrollist. Majandusruumi, kus ühtne turg toimib, hakati selle loomise järel nimetama siseturuks (internal market). Seni nimetati ühisturg (common market). Ühtne turg ei puuduta erinevalt tolliliidust ainult kaupade vaba liikumist, vaid ka kapitali ja tööjõudu, millele lisandub teenuste (pangandus, transport, kindlustus jne) müük, nagu liikmesriikide vahelisi piire poleks. Ühtse turu kaks olulisimat kaubanduspoliitilist põhimõtet on ühtne tollimäär 31 kolmandate riikide suhtes ning igasuguste piirangute kaotamine kaupade liikumiselt liidu sees. Seni väljastpoolt
Toimib alates 1990. aastate algusest. Liikmesriikidel on ühised konkurentsireeglid. 1. juuli 1968 tolliliit. Liikmesriigid kaotasid kõik nendevahelised kaubandust tõkestavad tollimaksud ja 42 ühtlustasid tollimäärad kolmandate riikide (riigid, mis ei kuulu EL-i) suhtes. Majandusruumi, kus ühtne turg toimib, hakati selle loomise järel nimetama siseturuks (internal market). Seni nimetati ühisturg (common market). Ühtne turg ei puuduta erinevalt tolliliidust ainult kaupade vaba liikumist, vaid ka kapitali ja tööjõudu, millele lisandub teenuste (pangandus, transport, kindlustus jne) müük, nagu liikmesriikide vahelisi piire poleks. Ühtse turu kaks olulisimat kaubanduspoliitilist põhimõtet on ühtne tollimäär kolmandate riikide suhtes ning igasuguste piirangute kaotamine kaupade liikumiselt liidu sees. Seni väljastpoolt
annaabi.ee 
