sisepoliitilised. Relvakonflikte saab liigitada erinevatesse gruppidesse ning neid on kokku neli: 1.ulatus eristatakse ühe riigi või selle piirialade lähistele jäävat, mitut lähialade naaberiiki haaravat ja globaalset leviala 2.kasutatav relvastus tavarelvastus, keemia-, tuuma- või bioloogiline relvastus 3.taktika konventsionaalne (õhu-, mere või maaoperatsioonid, väeliikide kombineeritud lahingutegevus) ja mittekonventsionaalne (sisetegevus, terroism) sõjategevus 4.kestus lühiajaline relvakonflikt (mõni päev kuni 1 kuu kestev sõjategevus) ja pikaajaline relvakonflikt (mitu kuud või aasta kestev sõjategevus) Inimesed üle kogu maailma on pidevalt arutanud selle üle, kas relvakonfliktid on sotsiaalne probleem või mitte. Nii mõnedki arvavad, et see siiski on sotsiaalne probleem, kuna seda arutatakse üle kogu maailma. Samuti on paljud inimesed välja toonud väite, et neil on õigus kaitsa iseennast ja
Lavatehnilised võimalused ja ajastu moraalinormid – määravad vaadatava nt vägivald jääb enamasti lava taha Konflikt: Kollisioon – e kokkupõrge on konflikti eelaste Konflikt – vastandlike tegelaste võitlus Intriig – sündmustiku areng, mis põhineb vastandlike tegelaste tegevusel Tegevus – situatsiooni muutumine Tegevuse tüübid: Väline tegevus – tegelastevaheline sündmustik, välise olukorra muutumine Sisetegevus – tegelase mõtete ja emotsioonide muutumine Kompsitsioonitüübid: Suletud vorm – ideaalne näidend, nt klassikaline tragöödia v hästi tehtud näidend Avatud vorm – klassikalisi reegleid rikkuv draamatekst 6. Draama episeerumine, dramatiseering Naturalistlik ja realistlik draama – hakkasid kujunema 19. sajandi lõpul, põhi teemad inimese siseelu kujutamine, psühholoogiliselt veenvad ja individuaalsed
ümberkehastumisel, läbielamiskunstil ning püüdleb alateadvuse äratamiseni. Läbivaks jooneks oli Panso teatritöös oma lavastustes autori süvamõtte avamine. Ta kasutas Stanislavski tegevusliku analüüsi meetodit näitlejatega töötades. Näitleja pidi ümberkehastuma, tema tegevus laval pidi olema mõtestatud. Ta viis läbi nö intiimproove, kus ta tegeles rollide analüüsiga paari näitlejaga korraga. Olulised olid tegelaste sisetegevus, tegutsemismotiivid ja omavahelised suhted. Ta arvas, et lavastaja peab tundma ja valdama näitlejatöö elemente. Ta tõlgendas klassikat kaasaja vaimus. Lavastas erinevates zanrites lavastusi. Tegi lavastusi ka nö leitud ruumides. 6. Voldemar Panso suhtumine kirjandusse. Panso eesti kirjanduse lavastajana, lähemalt kaks lavastust. Panso jaoks oli väga tähtis autori süvamõtte avamine. Ta respekteeris kirjaniku poolt loodud väga
Teatrikunstis tähendab psühholoogiline realism psühholoogiliselt läbitunnetatud näitlejamängu, tegelaste siseelule keskenduvat dramaturgiat ja lavastuslaadi. Läbielamiskunst ehk psühholoogiline realism näitlejamängu mõistes jõudis eesti teatrisse Erna Villmeri kaudu. Psühholoogilis-realistliku teateri puhul psühholoogiline kiht dominant, koondav (sügavusi, varjundeid). Tõstab esile näitlejat, kõrged nõudmised. Voldemar Panso Sisemine rezii: tegelaste sisetegevus, tegelaste motiivid, lavastaja peab tundma näitlejatöö elemente. Klassikaline tõlgendamine kaasaja vaimus. Zanriline mitmekesisus, hübriidzanrid. Lavastas nn leitud ruumides, nt Kadrioru loss, Kirjanike maja, Heliloojate maja. Otsis näitleja ja vaataja vahelist tihendatud sidet. Adolf Sapiro Kasutas kujundlikku füüsilist keelt. Lavastas väga palju Tsehhovi näidendeid. Sapiro oli vundament, millele ehitati järgnevate aastate Tsehhovi-lavastamine. Traditsioonilised,
Haliser: lokaalne ja püsiv konflikt: · üldise harmoonia rikkumine, mida saab lahendada; · püsiv sotsiaalne, eksistentsiaalne vastuolu, mida inimene lahendada ei suuda. Kaardistatakse reaktsioone, testitakse iseloomu tugevust; Suurem osa draamakirjandusest põhineb välises tegevusel. Klassitsistlikus draamas on füüsiline tegevuslikkus. 19. sajandi lõpus toimunud pöördega kummutas realism klassitsistliku draama kaanonid. Väline tegevus muutub subdominantseks ja sisetegevus dominantseks. Tsehhovi näidendites on tegevuslikkust minimaalselt ning 57 pearõhk on tegelaste siseelu avamisel. Mõiste sisetegevus võttis kasutusele Stanislavski Tsehhovi näidendeid analüüsides. Stanislavski süsteem rõhub näitleja emotsioonidele. Ka sisetegevuse mõistest jääb väheseks, kui sünnivad staatilised teosed. Näidendis Godot'd oodates rõhutatakse seisundit ootamine
Konfliktitüübid: · Lokaalne konflikt toimub tegelaste positsioonide vahel · Püsikonflikt üldine konflikt, mis mängitakse lahti lokaalkonflikti kaudu. Põhimõtteline küsimus. · Tegelastevaheline konflikt kuidas eri tasandi konflikte arendatakse tegelastevaheliste konfliktide kaudu · Sisekonflikt konflikt iseendaga · Kunstiteose ja lugeja/vaataja ootuste vaheline konflikt (nt ,,Romeo ja Julia" Tegevuse tüübid: · Väline tegevus · Sisetegevus kerkib esile realistlikus draamas. Kompositsioonitüübid: · Suletud vorm klassikaline dramaturgia, ideaalne näidend. Korrapärane ülesehitus (sissejuhatus > konflikt > lahendus). Aja-, koha- ja tegevusühtsus. Kõrvalliinid allutatud põhiliinile. Funktsionaalne. Püramiidiskeem vastab Freytagi püramidskeemile. Pinge areneb tõusvalt ja või kahanevalt. Selgelt saab eristada - ekspositsiooni ehk tutvustust (tegelased, eelnevad sündmused, võib olla monoloogina)
annaabi.ee 
