1.Mis on kuulitõuge Kuulitõuge on kergejõustikuala, kus eesmärgiks on tõugata raske siledapinnaline metallkuul nii kaugele kui võimalik. Kuuli mass on meestel 7,257 kg ning naistel 4 kg. Kuid eri vanusegruppides võib kasutada ka erinevate kaaludega kuule. Kuulitõukeringi diameeter on 2 m. Kuuli maandumiskohaks on 40 kraadise nurgaga sektor, tõukeringiga ühel tasapinnal. Sektori sisse tõmmatakse 5 cm laiused kaarjooned, mis tähistavad kaugust tõukeringi võru siseservast. Kaarjoone laius kuulub mõõdetava kauguse sisse. 1.1. Kuuli hoie Kuuli hoidmiseks sobitame kuuli käele, hoides seda pöidla ja ülejäänud sõrmede vahel, kuuli ei tohi lasta vajuda peopessa. Kuuli tõugatakse ühe käega. Katset alustades peab kuul puudutama tõukaja kaela ja/või lõuga. Tõuke ajal ei tohi viia tõukekätt sellest asendist tahapoole (kuuli visata) ega tõukekäe küünarnukki õlajoonest allapoole. 1.2. Pisut kuulitõuke ajaloost
m pikkuses ja neliteist (14) m laiuses. 5.Kõik jooned peavad olema 5 cm laiused, hästi nähtavad ja ühte värvi (eelistatavalt valged). 6.Kolmepunktiala Kolmepunktiala on kogu väljaku ala, välja arvatud järgmiselt piiratud ala vastase korvi all: · kahe otsajoonest algava paralleelse joonega, mis asuvad 6,25 m kaugusel vastase korvi keskpunkti ristprojektsioonist väljakul.Selle punkti kaugus otsajoone keskkoha siseservast mõõdetuna on 1,575 m; · ja poolringiga, mille raadius eelnimetatud punktist välisservani on 6,25 m ja milline ühendab paralleelseid jooni. 7.Võistkonna koosseisu kuuluvad: · mitte rohkem kui kaksteist (12) mänguõigusega võistkonna liiget, kaasa arvatud kapten; · treener ja võistkonna vastaval soovil ka teine treener; · maksimaalselt viis (5) eriülesannetega (nt esindaja, arst, füsioterapeut, statistik, tõlk) võistkonna saatjat, kellel on õigus istuda võistkonna pingil. 8
rull peab olema vanal kattel, järgmised käigud teha muldeserva juurest järjest keskele poole. (kuum segu vastu kuuma) esiteks rullida muldserva äärest järjest keskele poole kuni 15cm laiuse ribani mis tihendatakse kõige viimasena. Põikvuuk tihendatakse põiki teed. ·Eelrullimisel vedav valts laoturi pool, järskudel tõusudel esivalts eespool, kurvid alustada rullimist siseservast. Manööverdamised tuleb teha vanal või juba jahtunud kattel. ·Liiga kõrge lained valtsi kõrval, põikpraod valtsi taga, kleepumine valtsi külge, tugev vall valtsi ees. Liiga madal - Kui segu on juba liiga jahtunud ei aita vajalikku tihedust saavutada ka paljud rullikäigud, siis jääb kate poorseks ja võib enneaegselt puruneda või liikluse all järeltihenedes ebatasaseks formeeruda.
ribani. Kui eelrullimisel on vedav valts laoturi pool, siis tiheneb segu valtsi all hästi. See annab tasase katte, kuna veetav esimene valts sõidab juba eelrullitud kattel. Erand: järskudel tõusudel peab esivalts ees olema. Tõusudel kannab vedav valts üle eriti suure tõukejõu. Esivaltsi poolt juba eelnevalt tihendatud katte peal liigub vedav valts takistuseta ja ei moodusta ebatasasusi. Kurvid: kurvides alustada siseservast. Kui tihendame kõige enne segu kurvi siseservas sisi tekib tugi järgmiste rulli käikude jaoks. See on suur kaldega kurvides eriti tähtis. Kui rull viimase jälje lõpust diagonaalselt üle eelmiste jälgede lõppude esimesele jäljele tagasi sõidab, siis võivad manööverdamisel tekkida ebatasasused.(vale) Rullimise temperatuur. Peamine: mida kõrgem temp. Seda parem tihedus. Aga: on ka ülemine piir. Teisiti: liida madala temp. Ei saa vajalikku tihedust. Soodsaim temp on sõltuv:
4x400m 4x800m, 4x1500m teatejooksude kõik ning 100m+200m+300m+400m teatejooksusu viimase vahetuse jooksjad ei tohi 10 m pikkust hoovõtumaad kasutada, vaid peavad alustama liikumist vahetusala seest. Selle nõude rikkujad diskvalifitseeritakse. 14. 4x400 m teatejooksu kolmanda ja neljanda vahetuse ning 100m+200m+300m+ 400m teatejooksu neljanda vahetuse jooksjad paigutatakse selleks määratud kohtuniku poolt teatevahetust ootama (raja siseservast väljapoole reastatuna), vastavalt nende võistkonnakaaslaste paremusjärjestusele rajal 200 m enne vahetuskohta. Vahetust ootavad sportlased seda reastust enam muuta ei tohi ning peavad selle säilitama kuni teatevahetuse hetkeni. Kõnealuse määruse rikkumisel võistkond diskvalifitseeritakse. Märkus: Kui 4x200 m teatejooksu ei joosta täies pikkuses eraldi radadel, rivistatakse neljanda vahetuse jooksjad teatevahetusalas stardiprotokolli alusel seestpoolt väljapoole. 15
hulgast (l) ja pikisurvejõust (cp): Valem alahindab kandevõimet elemendi toelähedases piirkonnas. Seda arvestades võib vähendada toelähedases piirkonnas mõjuvat arvutuslikku põikjõudu. Teguriga vähendamata põikjõud VEd peaks siiski alati rahuldama tingimust VEd VRd,max Kus VRd,max = 0,5bwdfcd Põikjõukandevõime kontroll valemi järgi ei ole vajalik lõigetes, mis asuvad toele lähemal, kui toe siseservast lähtuva 45°-se kaldjoone ja elastse elemendi pikitelje lõikumiskoht. 49. Arvutusliku põikarmatuuriga elemendi tugevuskontrolli tingimused (p 6.3.3.1). Põikarmatuuriga elementide põikjõukandevõime avaldiste tuletamisel lähtutakse sõrestikskeemist. Survevarraste kaldenurga piirsuurused ribis on määratud tingimusega 1 cot 2,5. Betooni kandevõimele vastav piirpõikjõud VRd,max Rangide kandevõimele vastav piirpõikjõud VRd,s Kaldse
keskme kohal ( cp MPa-tes, NEd > 0 survel). Ac Muutva laiusega ristlõikel maksimaalne peapinge ei pruugi esineda raskustelje, vaid mingi muu telje kohal. Sellisel juhul tuleks paindekandevõime miinimumväärtuse leidmiseks arvu- tada VRd,c ristlõike erinevate telgede kohal. Põikjõukandevõime arvutus valemi (6.4) järgi ei ole vajalik lõigetes, mis asuvad toele lähemal kui toe siseservast lähtuva 45 -se kaldjoone ja elastse elemendi pikitelje lõikumiskoht. Raudbetoonkonstruktsioonide üldkursus 89 6.2.3 Arvutuslikku põikarmatuuri vajavad elemendid 6.2.3.1 Põikjõukandevõime kontrollimine Põikarmatuuriga elementide põikjõukandevõime avaldiste tuletamisel lähtutakse sõrestikskee- mist (joonis 6.7). Survevarraste kaldenurga piirsuurused ribis on määratud tingimusega 1 cot 2,5
annaabi.ee 
