kasutatav nii väikeste kui ka suure majade tegemiseks. 6 2 Ruumelementidest hooned Ruumelementide korral valmistatakse tehases maja tükid valmis, mis omakorda ehitusplatsil lihtsalt kokku pannakse, see on põhimõtteliselt nagu Lego. Ruumiliste moodulite valmistamine hakkab seinapaneelidest. Moodulid kujutavad endast ruumilisi karkasselemente. See koosneb: välisseintest ja siseseintest; laest ja põrandast; sisseehitatud santehnikast; lõplikust viimistlusest. Ainuke limiit nendel moodulitel on see, et nende mõõdud ei või ületada maksimaalset transpordi gabariiti ja teatud suurustest moodulite transport võib olla foto 3 - Moodulmaja kulukas. 7 3 Karkassi arvutamine Konstruktsioonid ja selle osad tuleb projekteerida küllaldase kandevõimega ja tule
mahuühiku maksumuse normi alusel. · Kasutatavad mahuühiku maksumused saadakse analoogsetelt objektidelt. · Et tagada tulemuste võrreldavus, tuleb kasutada ühtseid mõõtmispõhimõtteid. · Kasutatakse vähe, sest ehitusmaksumus on enam seotud põrandapinna kui mahu järgi. 1.5.Kirjelda pindala meetodit. · Käesoleva meetodi korral arvutatakse kogu ehitise põrandapind. · Meetod arvestab hoone netopinnaga -põrandapind arvutatakse ehitiste siseseintest. · Tihti on ka nii, et varase eelarve koostamisel on just põrandapind ainuke teadaolev suurus, mille saab võtta ehitusmaksumuse arvutusaluseks. · Ehitusfirmades kasutatakse arvutuse aluseks aga hoone brutopinda, mida mõõdetakse ehitise välisseinte välispinnast. · Sellega arvestatakse juba konkreetsete ehituskonstruktsioonide ja ehitustehnoloogiaga. 1.6.Nimeta ehitise osamahtudel põhinevad maksumusmudelid.
Saadud tulemuste võrreldavuse tagamiseks tuleb kasutada ühtseid kehtestatud mõõtmispõhimõtteid. 3.Pindala meetod Tegemist on üksikhinnal põhineva meetodiga, kui arvutatakse ehitise kogu põrandapind. Tavaline põrandapinna arvutuspõhimõte on, et see kujuneb iga korruse välisseinte vahele jäävate põrandapindalade summa. Kui ruumi jäävad karkassi kandvad postid, siis nende mõõtmeid ei arvestata, kuigi põrandapind arvutatakse ehitiste siseseintest. Kui ruumil aga puuduvad välisseinad (varjualuste puhul), võetakse mõõdud põrandapinna arvutamiseks kandepostide väliskülgedeni. Pindala meetodit kasutatakse koolide ja kohaliku omavalitsuse elamuprojektide puhul, sest korruste kõrgused on siin püsivad. Meetodi eelis on ka see, et kasutatakse sellist mõõtühikut, mis väljendab just tellija soovi - põrandapinda, mitte aga ruumide kubatuuri. Tihti on ka varase eelarve koostamisel just
jagatakse ehitise kubatuuriga. Sel viisil saadud mahuühiku maksumused kogutakse ja süstematiseeritakse firmade andmebaasides. Et tagada tulemuste võrreldavus, tuleb kasutada ühtseid mõõtmispõhimõtteid. · Pindala meetod - arvutatakse kogu ehitise põrandapind. Põrandapinna arvutuspõhimõte on, et see kujuneb iga korruse välisseinte vahele jäävate põrandapindalade summast. Ruumi jäävate kandvate karkassipostide mõõtmeid ei arvestata, kuigi põrandapind arvutatakse ehitiste siseseintest. Seega, meetod arvestab hoone netopinnaga. · Eelarvestamine konstruktiivelementide mahtude alusel - Eelprojekti staadiumis kasutatakse seda eelarvestamise meetodit kõige rohkem. Käesoleva meetodi korral jaotatakse ehitis mitmeks konstruktiivelemendiks või osaks, lähtudes koostatud eelprojektist. Konstruktiivelement on ehitise osa, mis täidab ehitises alati sama funktsiooni ja neid võib vaadelda ehitusprojektis tinglikult eraldi (näiteks; kandvad seinad, katuse konstruktsioon)
ebapiisav ventilatsioon (vannitoas ebapiisav väljatõmme, umbne õhk, teiste korterite lõhnad). 205 12.5 Müraga ja päevavalgusega seotud probleemid Uuringus osalenud korterite elanikud pidasid vahelagedest kostuvat müra kõige enam esinevaks, kokku 77 % vastanutest ning nendest enam kui pooled pidasid seda probleemi iganädalaseks. Siseseintest kostuvat müra pidasid probleemiks 57 % vastanutest (vt. Joonis 12.4). Telliselamute puhul oli samuti vahelagedest kostuv müra enam probleemi tekitav (69 %) kui siseseintest (51 %). Probleemide esinevussagedus, % 90% Mõnikord 80%
annaabi.ee 
