Olulise tähtsuse omandasid välisilmes kuppel ja läänefassaad. Läänefassaadi keskosa on kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid-nn. voluudid. Voluut on spiraalikujulne teokarpi meenutav motiiv, seda võib kohata ka ornamentikas. Kõik fassaadi detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli ulatusid mõned seinaosad kogu kõrguse ulatuses fassaadipinnast ette(nn. risaliidid). Rooma Peetri kirik: loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. ITAALIA KUJUTAV KUNST 17. SAJ Caravaggio kujutas lihtrahva esindajaid ja igapäevast elu. Inimeste poosid ja asendid mõjuvad juhuslikuna, piltide tegelased ei esine vaataja suunas, nagu oli tavaks varasemas kunstis, vaid elavad oma elu
hoopiski vanaks klassitsismiks 5.)Barokki kiriku Lääne- fassaad: keskosa kahekorruseline. Kitsast ülemist ja laiemat alumist korrust ühendavad külgedel barokile väga iseloomulikud detailid -nn. voluudid. Fassaad detailid on põhiliselt samad mis renessansipäevalgi, kuid üldmulje nendest on erinev. kõik detailid on allutatud tervikule ning praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahulik ja maaliline nagu siseruumilgi 6.) Peetri kirikule juurde ehitati juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. kirik omandas ladina risti kujulise põhiplaani. 7.) naturalistliku maalisuunale on iseloomulik lihtrahva ja olustiku loodusteaduslikult täpne kujutamine,(esindaja naturalistlikul Caravaggio, teos: peetruse ristilöömine 8
tervikuks. Barokk-kirikute eeskujuks sai II Gesu kirik (Roomas). Kirikuid kaunistavad skulptuurid ja maalid said suure tähtsuse. Välisilmes osutus olulise tähtsusega osaks kuppel või torn ja läänefassaad, mille keskosa on kahekorruseline ja ühendusel on kasutatud kitsamaid ja madalamaid kõrvalosasid ehk spiraalikujuli ja lopsakaid voluute. Fassaadi detailid sarnased renessansiga ehk näis dünaamilise, rahutu ja maalilisena - just nagu siseruumilgi. Esines ka lainelisi, astmelisi ja kaarekujulisi fasaadipindu. Kokku kuhjati hulgaliselt arhitektuurilisi vorme, mis muutsid fassaadi rahutumaks. Seoses suurte ansamblitega: kõike püüti näidata suuremana ja võimsana, kui see tegelt oli (ruumiliste illusioonide ja efektide loomine). Louvre'i kuningalossi täiendamisega sündis Prantsuse uus stiil, kuigi ta jäi rohkem truuks Paladio laadile (näiteks üle kahe korruse ulatuvad paarissambad)
· Barokk-kiriku välisilme. Olulised on kuppel ja läänefassaad: 1. Keskosa kahekordne. Kitsam ülakorrus ühendatud laiema alakorrusega voluut-kaunistuste abil 2. Fassaadi detailid samad, mis renessansi ajalgi - poolsambad, pilastrid, viilud, kujud seinaorvades- kuid erinva üldmuljega. 1. Kõik detailid on allutatud tervikule, praktiliselt pole neil konstruktiivset ülesannet. 2. Fassaadi üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Sageli kasutati risaliiti- seinaosa ulatub fassaadipinnast ette kogu kõrguses. (2. pilt) Tavaline on arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esineb ebasümmeetriat. Rooma Peetri kiriku edasiehitus.(3. pilt) Loobuti tsentraalehitisest: Carlo Maderna kavandatud juurdeehituseks on kõrge fassaaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Üksikosad sarnased Michelangelo poolt kavandatuga
Kiriku siseruum ei jagunenud löövideks nagu keskajal, vaid moodustas ühe avar asaali. Põhiliseks valgusallikaks said aknad, mis asusid nelitiskupli allosas. Kiriku välisilmes oli olulise tähtusega kuppel ja läänefaasid Läänefasaadi keskosa on kahekorruseline. Seda ühendavad kitsamate ja madalamate kõrvalosadega voluudid. Voluut on spiraalikujuline, lopsakas, pisut teokarpi meenutav motiiv. Fasaadi üldmulje on dünaamiline ,rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Mõnikord oli kogu fassaadipind laineline, astmelinevõi kaarekujuline. Kõikjal valitses arhitektuuriliste vormide kuhjamine, palju esines ebasümmeetriat. Maitse muutumist näitab Rooma Peetri kiriku edasiehitus. Loobuti tsentraalehitisest ja ehitati kirikule juurde kõrge fassaadiga pikihoone, mis kiriku ees seisja eest suure kupli ära varjab. Baroklik terviku loomine puuduas ka suuri ansambleid. Kõike püüti näidata suuremana ja võimsamana, kui see tegelikult oli
Olulise tähtsuse omandasid kuppel ja läänefassaad. Viimase keskosa on kahekorruseline. Kirsast ülemist ja laia alumist korrust ühendavad külgedel voluudid. Fassaadi detailid on enamasti samad mis renessansipäevilgi (poolsambad, pilastrid, viilud, seinaorvades seisvad staatuad), kuid üldmulje on erinev. Kõik detailid on allutatud tervikule ning neil puudub konstruktiivne ülesanne. Üldmulje on dünaamiline, rahutu ja maaliline nagu siseruumilgi. Tavaline on arhitektuuriliste vormide kuhjumine, palju esineb ebasümmeetriat. Lorenzo Bernini rajas Peetri kiriku ette Peetri väljaku, mille ovaalne põhiplaan laseb väljakul mõjuda avaramana ja kiriku fassaadil kõrgemana. Väljakut piirab kahekordne kolonnaad (sammaste rida). Barokkstiil ei pidanud oluliseks ainult uhkeid üksikhooneid, vaid ka nende paigutust linnaruumis. Bernini kujundatud on Novana väljak ning selle keskel obiliski ja skulptuuridega kaunistatud purskkaev.
annaabi.ee 
