Basilica Ulpia Basiilika-ehitustüüp,mida roomlased kasutasid avalike ehitiste juures Basiilikates: · Peeti kohut · tehti äritehinguid · Korraldati poliitilisi koosolekuid Basilica Ulpia Rahu Altar Osaliselt säilinud Kujutatud legendi Rooma asutamisest Altari autorid eeskujuks Ateena Parthenoni naose friisi Lad.nimetus- Ara Pacis Rahu Altar Pantenoni tempel Kõikidele jumalatele pühendatud Ümar siseruum Läbimõõt siseruumil 43,5m Templit kattis hiigelsuur kuppel Monumentaalskulptuur Vabariigi ajal linn ümbritsetud müüridega Keiser Aurelianuse ajal alustati võimsate müüride ehitust Need olid 6m kõrged ja 3,5m paksud Aurelianuse müüri osi ning väravaid on säilinud tänaseni Aurelianuse müürid Kasutatud materjal http://www.paideyg.ee/kunstiajalugu/kunstilugu/rooma/foorumid/pilt/06_trajanus.jpg http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/6/62/Basilica_Ulpia_J_Guadet_1867.jpg
KIRIKUEHITUSE ALGUS. MOSAIIGID Seni usulistel põhjustel kasutusel olev antiiktempel oli eelkõige jumalakuju asupaik, mille siseruum oli kitsas ja hämar ning kunstiline väljendusjõud koondus välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. Nii võetigi esimeste kirikute ehitamisel eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu ja koosolekuhoonete tüüp b a s i i l i k a. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas hoone kolmeks kitsaks osaks, nn lööviks. Kirik oli orienteerunud ilmakaarte suhtes ida ja läänesuunaline uks asus läänepoolses otsaseinas, idapoolses otsas asus t r a n s e p t kiriku pikiteljega risti asetsev lööv
– Surnute matmiseks, kokkusaamisteks. Seina ja laemaalid. 27.Milliseid esemeid kaunistati reljeefidega? – Sarkofaage. 28.Miks välditi varakristlikus kunstis skulptuure? - Püüti vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 29.Miks ei sobinud antiikaegnae tempel ristiusu kirikuks? – Usulistel ja praktilistel põhjustel. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 30.Milline ehitisetüüp võeti kasutusele kirikuna? – Basiilika. 31.Kas seinamaalid ja mosaiigid on vaid kaunistuseks või oli neil veel mingi eesmärk? – Ka muu eesmärk, teha ruumid suuremaks, sümboolsed motiivid. 32.Millisest materjanlist tehti mosaiike? Milliseid värve eelistati? – Siledatest värvilise marmori tükkidest, mis polnud eriti kirkad. Erksavärvilised klaasikuubikud, mis peegeldasid valgust. Eelistati helerohelist ja kulda,
Diptühhon o kaheosaline kokkuklapitav kirjutustahvel, mille sisekülg on kaetud vahakihiga. o Puust, elevandiluust või väärismetallist. o Kingiti konsulitele ametisse astumise puhul, hiljem kasutati meelespeadena. [diptühhon peaingel Miikaeli kujutisega] o Hiljem nimetati diptühhoniks kaheosalist altaripilti. Kristlased vajasid ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks, hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil mitte nagu vanad antiiktemplid, mille kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks roomlaste arhitektuuris levinud basiilikat. Varakristlik kirik oli lihtne pikergune hoone, mille kaks rida sambaid jagas kolmeks kitsaks osaks nn. lööviks. Kirik oli orienteeritud ilmakaarte suhtes. Lääne-ida suunaline kirik, uks asus läänepoolses otsaseinas. Idapoolses otsas võis olla transept kiriku pikiteljega risti asetsev lööv
keelatud ja seega kristlastel jäi üle tegeleda ,,põrandaaluse kunstiga". 20. Varakristlik skulptuur koones ainult reljeefidest, millega ehiti sarkofaage. Reljeefide teemad olid võetud Piiblist. Vabaskulptuure ei loodud, sest püüdi vältida sarnasust paganlike religioonidega ja neile omase kujude kummardamisega. 21. Kirikuna võeti kasutusele ehitustüüp basiilika, sest vajati hoonet, mis oleks sobiv kokkutulekuteks ja mille pearõhk oleks siseruumil. 22. Altar asub alati idas. Transept on kiriku pikiteljega risti asetsev lööv. Apsiid on transeptist ida poole avanev poolringikujulise põhiplaaniga võlvitud ruum. Valgmik on kesklöövi sein, mis kõrgub arkaadide kohal. 23. Kampaniil on kellatorn. Varakristlikul kirikul ei võinud olla see kiriku küljes. Enamasti on kampaniilid hiljem juurde ehitatud. 24. Freskod ja mosaiigid muutsud lihtsa ja tagasihoidliku hoone pidulikumaks. 25
valvur) Sageli on kujutatud erinevaid stseene Piiblist ja palvetavaid inimesi. Kunstiliselt ei ole nende väärtus suur. Tähtis on uue temaatika välja kujunemine. Vabalt seisvaid figuure ei loodud, kuna see oli liiga sarnane paganliku antiigi kommetega. Loodud on vaid Piibli teemalisi reljeefe nt sarkofaagidel. Kiriku ehitus Kristluse laia levikuga tekkis vajadus jumalateenistusteks sobivamate ruumide järgi. Vajati hoonet, kus põhirõhk oleks siseruumil. Eeskujuks sai Vana- Rooma basiilika. Kirik pidi olema ida-lääne suunaline. Uks läänepoolses otsa seinas. Ukse ees võis olla sammaskäikudega nelinurkne õu. Seda nim aatriumiks. Kirik oli ilma tornideta. Vahel ehitati kõrvele kellatorn e kampaniil (nt Pisa torn) kirik oli tavaliselt kolme lööviline, aga võis olla ka suurem. Basiilika sees oli oluline koht sammastel. Lagi oli lame, sarikad võisid paista. Ruumi püüti pidulikumaks muuta seinamaalingute ja mosaiikidega
-67.a paiku keiser Nero ajal (ta löödi pea alaspidi risti). 2.Miks ei sobinud antiikaegne tempel ristiusu kirikuks? Antiikaegne tempel ei sobinud ristiusu kirikuks juba usulistel kaalutlustel, kuid ka praktiliselt polnud ta sobiv. Antiiktempel oli eelkõige monument ja jumalakuju asupaik, tema siseruumid olid kitsad ja hämarad ning kunstiline väljendusjõud koondus hoone välisilmesse. Kristlased vajasid aga ruumi, mis oleks sobiv kokkutulekuteks ja hoonet, mille pearõhk oleks siseruumil. 3.Milline ehitusetüüp võeti kasutusele kirikuna? Esimeste kirikute ehitamisel võeti eeskujuks rooma arhitektuuris levinud kohtu- ja koosolekuhoonete tüüp, basiilika. 4.Kes oli esimene Rooma piiskop ja paavst? Rooma esimene paavst oli Peetrus. 5.Kus asus varakristliku kiriku transept ( nimetatakse ka põiklööviks või ristlööviks)? Varakristliku kiriku transept (kiriku pikiteljega risti asetsev lööv) asus pikihoone idapoolse otsa vastas. 6.Milline oli kiriku kõige püham paik?
aastail 795-804, ehitusmeister Odo von Metz). Eeskujuks on olnud San Vitale kirik Ravennas. Põhiplaanilt kuueteistkümnetahkse tsentraalehitise keskosa moodustab kaheksanurkne võlvitud ruum, mida ristvõlvidega kaetud ümbriskäigust eraldavad massiivsed piilarid. Võlvideni ulatuvatele piilaritele toetuvad empoorid avanevad ruumi keskossa kahekorruselise kaaristuna. Selline konstruktiivne liigendus laseb siseruumil mõjuda kolmekorruselisena. Hoone idaküljel asub poolümara apsiidiga lõppev altariosa, lääneküljel on torn ning samas paiknes ka aatriumõu. Kabeli ehitamisel kasutatud sambad on ilmselt pärit Ravennast. Kabeli välimus on tänaseks küll ümber- ja juurdeehitamiste tõttu muutunud, interjööris aga on säilinud karolingide aeg. Teine tuntud tsentraalehitis Miikaeli kirik Fuldas (9.saj.), mille ehitamisel on lähtutud Sta
annaabi.ee 
