anti linnade armukirjaga piiratud omavalitsusõigus. Eestis asutati tema heakskiidul kindralkuberner George Brown'i poolt Paldiski ja Võru linnad. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Katariina rajas hiilgava õukonna, mida imetleti ka väljaspool Venemaad. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui
olulisemad olid vennad Orlovid, Pjotr Zubov ja Grigori Potjomkin. Neist viimane on läinud ajalukku "Potjomkini külade" asutajana Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse. Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola
tsentraliseeritust. Provintse asusid valitsema asehaldurid ning ning linnadele anti piiratud omavalitsusõigus. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni Vene ühiskond elas Katariina II valitsemisajal üle terava protesti aadliriigi tugevnemise vastu.1773 a. alustasid Uurali e. Jaiki Kaskad ülestõusu.Kaskad kasutasid ära legendi tsar Peeter III imepärasest pääsemisest.Ennast tsaariks kuulutanud Doni Kaskas Jemeljam Pugatsov kinnitas rahvale,et Peetr III kukutati seepärast ,et ta tahtis parandada rahva elujärge. Sellise väitega leidas ta rahva
detsentraliseerituna: jagas võimu asehaldurite kaudu ning andis linnadele piiratud omavalitsusõiguse. Eestis asutati Paldiski ja Võru. Hooldeasutuste ja Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval edendas Katariina meelsamini kauneid kunste, ka ise ilukirjandust harrastades, ning kuulutas välja ususallivuse peale juutide. Lääne- Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann keset vohavat korruptsiooni. Sõnades pärisorjust arvustav, Katariina hoopis kinnistas talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused, nimetatavalt Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. Tsensuur kõvenes eriliselt. Kaunid kunstid ei tohtinud kujutada tegelikkust, nagu eksis Aleksandr Radistsev, kelle Katariina kiirelt asumisele saatis. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii
paljuski maksiim ,,ela ja lase elada" mõni riik võib olla aktiivselt vaenulik, valmis nii mõnelgi türanni kombel oma naabri kultuuri kahjustama, kuid ei taha või ei julge kanda otsese sekkumise kulusid. Nii et kui diplomaadid suruvad nende türannide kätt, siis see on teatud ,,kinnastatud" tegevus: sel pole moraalset tähendust, küll on need aga sallimisaktid. Sallimisaktid jällegi kas rahu huvides või ka veendumusest, et mingi reform peab seestpoolt välja kasvama. Selles siseriikluses või ka institutsioonisisesuses saab jällegi oma roll olla kaplanaadil, mis formaalsusesse uinunud ametnikud üles ärataks ja vähemalt sellistele tegudele tähelepanu juhiks, mis ilmselgelt kogu inimkonna südametunnistust sokeerivad. Kuid kuna rahvusvaheline ühiskond on juba oma põhimõtete poolest väga salliv, siis oma reziimi nõrkuse tõttu kujuneb ta praktikas veelgi sallivamaks ning ka vajalikke seisukohavõtte annab pikalt oodata.
anti piiratud omavalitsusõigus. Lisaks hooldeasutustele (5. mail 1764. aastal Aadlineiude kasvatusselts (« » ehk Smolnõi instituut) ja 1765. aastal Venemaa esimeste linnarahvakoolide rajamise kõrval ( ) edendas Katariina meelsasti ka kauneid kunste. Katariina tegeles ka ise ilukirjandusega. Ta kuulutas välja ususallivuse peale (see ei laienenud vaid juutidele). Lääne-Euroopale, kelle kultuurile Katariina Venemaa avas, esines ta valgustatud monarhi ja diplomaadina, siseriikluses oli kõigest isepäine türann[viide?] keset vohavat korruptsiooni. Kuigi Katariina arvustas pärisorjust kinnistasid tema reformid talurahva rõhutud olukorda, millega kaasnesid ulatuslikud rahutused sh. Jemeljan Pugatsovi ülestõus 1773. aastal. Välispoliitiliselt hoolitses Katariina ennekõike Vene riigi piiride nihutamise eest, mis nii laialdasel määral polnud õnnestunud ühelgi ta eelkäijal. Peamisi muresid oli sekkumine Poola kui Venemaa jaoks ammuse vaenu- ja
annaabi.ee 
