Inimesed: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema
parandamist, nõudmised olid kokku võetud "Rahva Hartas". Selle järgi sai liikumine nimeks tsartism. Parlament lükkas Harta tagasi. Tsartistid korraldasid massimiitinguid ja demonstratsioone, mitmel pool puhkesid vägivalla tõttu ka ülestõusud. Tsartistide tegevuse tulemusel tegi valitsus hulga ümberkorraldusi, nt sätestati 10-tunnine tööpäev. Kuninganna Victoria (valitses 1837-1901) oli tasakaalukas ja arukas valitseja, ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes nii monarhia autoriteeti rahva hulgas. Robert Peel'i- peaministri abiga muutus tugevamaks ka täidesaatev võim ehk valitsus. Välispoliitiliselt ajas inglismaa jõudude tasakaalu poliitikat.
Inimesed: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema
klassitsism, selged vormid, rõhutatud piirjoontega skulptuur, värvid tuhmiid, varjunditeta. Vastukaaluks liigsele mõistuspärasusele hakkasid loovisikud peagi enam hindama tundeid, vabadust ja isikupära. Tekkis uus, neid väärtusi rõhutav kunstistiil- romantism. Maaliti inimeste portreesid ja sündmuseid, moodi tuli inimese paljas keha. Stiilid arenesid välja antiikajast ja Vana-Kreekast. Isikud: Victoria -(1837- 1901) Ta oli tasakaalukas ja arukas valitseja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga, tõstes sel viisil monarhia autoriteeti rahva hulgas.Inglismaal. Nikolai I - Ei kavandanud ulatuslikke reforme ega ümberkorraldusi. Oma peamise eesmärgina nägi ta kehtiva poliitilise korra säilitamist ja kindlustamist pinnapealsete ümberkorraldustega.Venemaal. Aleksander I - Värskelt troonile saanud valitseja oli noor, suhtlemisaldis, vabameelne, hea hariduse ja kasvatusega. Troonile asudes lubas Aleksander I valitseda riiki oma vanaema
siiski saavutati: nt nõrgenes absolutistlik riigikord, mõnel pool (nt Preisimaal ja Austria impeeriumis) kehtestati põhiseadused, sätestati demokraatlikud vabadused ja õigused, Prantsusmaast sai vabariik, Austria keisririigist sai Austria-Ungari keisririik (st ungarlased said rohkem õigusi) jne. 11. Kuidas valitseti Inglismaad 19. saj. I poolel? (lk 111) Nimeta peamised parteid! (lk 108) Inglismaad valitses kuninganna Victoria, aga ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ega sidunud end kummagi parteiga. Tegelik võim oli valitsuse ja parlamendi käes. Peaminister muutus poliitilise elu keskseks tegelaseks. Peamised parteid olid konservatiivid ja liberaalid. 12. Iseloomusta iirlaste olukorda 19. saj. Inglise võimu all! Kuidas üritasid iirlased oma olukorda parandada? (lk 109) Iirimaa oli vaene piirkond, maa oli enamasti Inglise aadli käes. Talupojad olid rentnikud ja nende õlul lasus ränk maksukoorem
-- Ta ajastu lõppes 1815 Waterloo lahinguga kus ta sai lüüa. Ta saadeti peaaegu inimtühjale Püha Helena saarele kus ta 1821 a. suri. -- Tänu temale kaotati paljudes Euroopa riikides pärisorjus, ning tühistati kõik seisused mõned riigid võtsid kasutusele tema seaduse nimega ``tsiviilkoodeks`` mis sisaldas: seisuste kaotamise, tegi eraomandi puutumatuse, ning ta tahtis kirikut lahtuada TEEMA NR. 7 -- Kuninganna Victoria oli väga tasakaalukas ja tark valitsja. Ta ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse ja ei sidunud ennast ühegi parteiga. Ta oli pikeima ajaga valitseja Inglismaa ajaloos. -- Inglismaa valimis süsteem oli aegunud, kõige suurem problee olid pehkinud kohad ehk piirkonnad. Igast piirkonnast pidi minema esindaja parlamenti hääletama, kui mõned suur riigid (Manchester jt ) polnud üldse parlamendis esinadatud. Iirimaa oli väga vaene piirkond ja maa oli enamasti aadlike käes. See kõik ränk maksukoorem laskus talupoegade õlgadele
edaspidi valiti Iirimaa esindajad Inglise parlamenti kelleks võisid olla ainult protestandid. Kuigi Parlamendireform suurendas valimisõiguslike kodanike arvu jättis see siiski töölised endiselt valimisõigustest ilma, seega tahtsid nad uut Parlamendireformi, mis oleks muutnud parlamendi tõeliseks rahvaesinduseks. 1837. aastal troonile tulnud kuninganna Victoria tõstis monarhia autoriteeti rahva hulgas, kuna ta ei seostunud kumbagi parteiga ja ei sekkunud sisepoliitilistesse pisitülidesse, ning Inglismaa püüdis 18. Sajandist peale ajada Euroopas jõudude tasakaalu poliitikat see tähendab, et Inglismaa oli huvitatud, et ükski riik Euroopas ei muutuks teisest tugevamaks, ega saavutaks ülekaalu. 22. Ameerika Ühendriigid 19. sajandil 1803.aastal Suurenes Ameerika Ühendriikide territoorium 3 korda. Hakati suurt tähelepanu pöörama haridusele ja riikliku koolivõrgu väljaarendamisele. 1812. aastal toimunud sõjas Inglismaa
annaabi.ee 
