Reaalsete materjalide lineaarse viskoelastsuse kirjeldamiseks kasutatakse matemaatilisi mudeleid, mis tulenevad Boltzmanni superpositsiooni printsiibist. 1876. aastal tegi Boltzmann ettepaneku, et roomet kirjeldab funktsioon, kus näidisele mõjub kogu koormuste ajalugu. Teiseks tema tähelepanekuks oli, et iga koormuse samm annab sõltumatu panuse katsekeha lõplikule deformatsioonile ehk materjali reageerimine antud koormusele on sõltumatu materjali reageerimisest igale sisepingele, mis on juba materjalis. Boltzmanni printsiip on väga oluline teooria lineaarses viskoelastsuses. Lineaarse viskoelastsuse modelleerimiseks kasutatav matemaatiline mudel tuleneb Boltzmanni printsiibist ja omab järgnevat kuju: = 0J(t t0) + (1 0)J(t t1) +...+ (i i-1)J(t ti)+..., kus J on materjali vastavus ehk J= 1/E. Boltzmanni printsiip kehtib nii väga väikeste deformatsioonide puhul kui ka suurte deformatsioonide puhul, mis on kaua kestvad
välised. Teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjuseid motivatsiooni tekitajana. Sisemine motivatsioon tekib psühholoogiliste vajaduste ( autonoomia, kompetentsus, seotus), väline motivatsioon aga tegevuse võimalike tagajärgede tõttu. Õigluse teooria – Adams ütles, et inimene võrdleb oma tööd ja tasu teiste töötulemuste ja tasuga. Võrdsusteooria väidab, et töötajad eelsitavad tasakaalus ja võrdseid olukordi. Tajutud ebavõrdsus loob aluse sisepingele. Selles käsitluses on peamine see, kuidas inimene tunnetab ja taju oma käitumist ning millsie võrdlusobjekti ta valib. Ootuste teooria – Vroom, Porter, Lawler – tähtsad on ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Teooria kohaselt on tähtis töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada ja see annab parema tulemuse ning see toob soovitud tasu. Eesmärgi püstitamine – Locke & Lathan väidavad, et inimesi motiveerib
Teooria püüab ühendada nii sisemisi kui väliseid põhjuseid motivatsiooni tekitajana. Sisemine motivatsioon tekib psühholoogiliste vajaduste (autonoomia, kompetentsus, seotus), väline motivatsioon aga tegevuse võimalike tagajärgede tõttu. Õigluse teooria Adams ütles, et inimene võrdleb oma tööd ja tasu teiste töötulemuste ja tasuga. Võrdsusteooria väidab, et töötajad eelsitavad tasakaalus ja võrdseid olukordi. Tajutud ebavõrdsus loob aluse sisepingele. Selles käsitluses on peamine see, kuidas inimene tunnetab ja taju oma käitumist ning millsie võrdlusobjekti ta valib. Ootuste teooria Vroom, Porter, Lawler tähtsad on ootused, mis inimesel on seoses mingi tegevusega. Teooria kohaselt on tähtis töötajate usk sellesse, et nad suudavad jõupingutusi suurendada ja see annab parema tulemuse ning see toob soovitud tasu. Eesmärgi püstitamine Locke & Lathan väidavad, et inimesi motiveerib suhteliselt raskete eesmärkide
vestluskaaslasele kauem otsa , nad pilgutavad silmi vähem kui ebakindlad isikud . Ärevuse või kartuse suurimaks sümboliks peetakse köhatamist . Sagedaste köhatustega inimene viitab ebakindlusele ja hirmutundele ( näiteks suure rahvamassi ees esinedes ) . Sigaretti ei süüdata mitte kõige pingelisemal hetkel, vaid alles pinge langedes ja see on inimese tasakaalutluse väline avaldus . Istmel nihelemine viitab inimese rahulolematusele või sisepingele. Ettekande ajal aitab sõnatute signaalide mõistmine vastastikust mõistmist saavutada. Levinuim sõnasoovimise märguanne on kõrva hõõrumine. Näiteks kuigi paljud poliitikud on ärevusolukorras on nad kehakeele matkimise alal asjatundjad ning kasutavad neid valijate mõjutamiseks. Kõige aenam kasutatakse valelike väljendite varjamiseks nägu. Valetades püütakse naeratada, noogutatakse pead või pilgutatakse silmi. KEHAKEELE LEKE
Ärevus Köhatamist peetakse ärevuse või kartuse sümboliks. Sagedaste köhatustega kaasnevad intonatsioonimuutused viitavad inimese ebakindlusele ja hirmutundele (nt. suure auditooriumi ees esinedes) ( Nierenberg 1997: 89) Ka sigaretisuitsetamine on inimese sisemise tasakaalutuse väline avaldus. Sigaretti ei süüdata mitte kõige pingelisemal hetkel, vaid alles pinge langedes. Istmel nihelemine viitab inimese rahulolematusele või sisepingele. Käega suu katmine. Selle zesti tähendus pärineb Charles Darwini ajast. "Käega suu katmine on hämmelduset väljendav liigutus. Samuti tõstab käe suu ette inimene, kes oma äsja öeldus sõnu kahetseb või nende üle piinlikkust tunneb Ettekande ajal aitab sõnatute signaalide mõistmine vastastikust mõistmist saavutada. Levinuim sõnasoovimise märguanne on kõrva hõõrumine
annaabi.ee 
