Määratakse riigi juriidiline laad, pädevus, struktuur. Juriidiline laad näitab riigi isnstitutsiooni suhet rahvaga, selle paiknemist riigi süsteemis ja elementide omavahelisi suhteid, seoseid ning võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab: ¤ ülesandeid ¤ õigusi ¤ kohustusi ¤ vastutust Funktsioon näitab riigi institutsiooni põhiülesannet, tema olemuse vajadust ja tegutsemise eesmärki. Struktuur näitab, kuidas ja millise põhimõttega on rajatud institutsiooni siseorganisatsioon Institutsioonid on abstraktsioon mis toimib tänu avalikele teenistujatele, kellel on oma juriidiline laad ning pädevus. RIIGI TEKKE TEOORIATE PALJUSUS I Platoni käsitluses on riigi ülesanded huvide ühendamine ja konfliktide lahendamine; igaühele tegevuse leidmine ja isikliku ning kollektiivse julgeoleku tagamine. Hinge kolmele omadusele - mõistus, tahe ja himud - vastas tema arvates ühiskonnas ja riigis oma spetsiifiline valdkond ning sellele omakorda vastavate eeldustega rahvakiht.
riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab: ülesanded (funktsiooni), õigused, kohustused, vastutuse. Funktsioon näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) põhiülesannet, milleks teda on vaja, mis eesmärgil ta tegutseb. Struktuur näitab, kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud vastava institutsiooni siseorganisatsioon. Institutsioonid on abstraktsioon, iseenesest ilma inimeste tegevuseta nad toimima ei hakka. Riigi süsteemi tervikuna, aga samuti iga institutsiooni eraldi teenindab või töötab tema koosseisus avalikud teenistujad (eraorganisatsioonide teenistuses olevad isikud liigitatakse erateenistujateks). Sarnaselt institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma spetsiifiline juriidiline laad ning pädevus.
riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab: ülesanded (funktsiooni), õigused, kohustused, vastutuse. Funktsioon näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) põhiülesannet, milleks teda on vaja, mis eesmärgil ta tegutseb. Struktuur näitab, kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud vastava institutsiooni siseorganisatsioon. Institutsioonid on abstraktsioon, iseenesest ilma inimeste tegevuseta nad toimima ei hakka. Riigi süsteemi tervikuna, aga samuti iga institutsiooni eraldi teenindab või töötab tema koosseisus avalikud teenistujad (eraorganisatsioonide teenistuses olevad isikud liigitatakse erateenistujateks). Sarnaselt institutsiooniga on ka igal avalikul teenistujal oma spetsiifiline juriidiline laad ning pädevus.
element paigutub riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab: 1) ülesanded (funktsiooni), 2) õigused, 3) kohustused, 4) vastutuse. Funktsioon näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) põhiülesannet, milleks teda on vaja, mis eesmärgil ta tegutseb. Struktuur näitab, kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud vastava institutsiooni siseorganisatsioon. Tsiviil- ehk eraõigusliku õigussuhte struktuuri elementideks on subjektid, subjektiivne õigus, juriidiline kohustus ning objekt (vt teema II). Tulenevalt on tsiviil- ehk eraõiguse valdkonna reguleerimise üldobjektiks ning üldesemeks tsiviilõigusliku suhte objekt (asjad, õigused asjale, subjektid (isikud; selle õigussuhte pooled) ning õigussubjektsus, tegu (tsiviilõiguslikud tehingud ning toimingud), tagajärg ja kausaalne seos nende vahel ning varaline vastutus:
paigutub riigi süsteemis, viimasest tulenevalt ka elementide omavahelisi suhteid ja seoseid ning teostatava võimu iseloomu ja mahtu. Pädevus sisaldab: 1) ülesanded (funktsiooni), 2) õigused, 3) kohustused, 4) vastutuse. Funktsioon näitab riigi süsteemi elemendi (institutsiooni) põhiülesannet, milleks teda on vaja, mis eesmärgil ta tegutseb. Struktuur näitab, kuidas ja millise põhimõtte kohaselt on üles ehitatud vastava institutsiooni siseorganisatsioon. Institutsioonid on abstraktsioon, iseenesest ilma inimeste tegevuseta nad toimima ei hakka. Üldistusena ütleme, et riigi süsteemi tervikuna, aga samuti iga institutsiooni eraldi teenindab või töötab tema koosseisus nn avaliku teenistuse korpus ehk avalikud teenistujad (eraorganisatsioonide teenistuses olevad isikud liigitatakse vastavalt nn erateenistujate korpuseks ehk erateenistujateks).