koormab tugevalt eelneva võimendusastme väljundit. Kui sisendpinge muutub Usis võrra, siis emittervool IE võrra ning vastavalt muutvad ka teised voolud. Kooskõlas eelmises punktis toodud valemiga võime kirjutada: IE + IE = Ic + IC + IB + IB. Siit järeldub, et IE = Ie + IB Sisend- ja väljundvoolude muutuste suhet nimetatakse vooluvõimendusteguriks: 29. Ühise emitteriga lülituse korral on sisendvooluks baasi vool, mis on vähemalt sada korda väiksem kui emitteri vool järelikult on sama palju kordi suurem sisend takistus. Ühise emitteriga lülituses on väljundpinge suhtes järjestikku mõlemad siirded. Nendes kollektorsiire on vastupingestatud ja on seetõttu suure takistusega, emitter-siire on päripingestatud ja väikese takistusega. Seetõttu enamus väljundpingest langeb kollektrosiirdele, kuid väike osa ka emitter-siirdele. See väike
Kodutöö 3 Algandmed: Rs1=50Ω, Us=5mV, f=1-1000Hz, Uv=0,3V, A0=200000, Rs0=2MΩ. 1. Arvutan välja võimenduse Sisendsignaal on 5mV, väljundsignaal peab olema 0,3V. 5mV / 0,3V = 60 ehk võimendus peab olema 60-ne kordne ning kuna sisend on antud inteverteerivasse sisendisse, siis võimendus -60. 2. Leian sisendvoolu. Valin takistuseks R1=50kΩ. Arvutan sisendvooluks sellise voolu, mille korra saame soovitud takisti suuruse 5mV signaalipinge korral. 5mV / R1 = 10nA 3. Nüüd leian R2-e kasutades teadaolevat võimendust ning R1-te. Võimendus on takistite suhe. Au = -R1 / R2 seega R2 = -R1 / Au ehk R2 = 5MΩ / 60 = 0,83kΩ 4. Nüüd leian takistite poolt tekitatava müra. Teades, et 1kΩ takistus tekitab 1kHz juures 4nV müra, siis järelikult: Um1= 4 nV × √ 240× √1000 = 1,96μV Um2= 4 nV × √ 4 × √ 1000 = 0,25μV
Küs = (60...120) dB Mida suurem on ühissignaali nõrgendustegur, seda kvaliteetsem on võimendi. Nihkepinge UN on diferentspinge, mis tuleb anda diferentsvõimendi sisendite vahele, et muuta väljundpinge nulliks. Põhjuseks on võimendi komponentide mitteidentsus. UN = (1...20) mV Nihkepinge muutumist, mida põhjustab temperatuuri muutumine, toitepinge muutus ja komponentide omaduste ajaline ebastabiilsus, nimetatakse nihkepinge triiviks. Sisendvooluks Is nimetatakse sisendite voolude aritmeetilist keskmist sisendpingete puudumisel. Is = (0,01...200) nA Ka sisendvoolu puhul esineb triiv. Sisendtakistus diferentssignaalile Rds on takistus võimendi kahe sisendi vahel. Rds = (1...1000) M ja rohkem Sisendtakistus ühissignaalile Rüs on takistus kahe kokkuühendatud sisendi ja üldjuhtme vahel. Rüs = (1...10) M Väljundtakistus Rv iseloomustab võimendi väljundpinge muutust koormustakistuse muutumisel püsiva sisendpinge korral. Rv = (10..
teised analoogsed materjalid. 34. Mis on kollektori vastuvool ICBO ja millest ta sõltub? Lk 103 Kollektor-baas ehk ühise baasiga lülituse vooluring on pingestatud pingeallika poolt vastusuunas, mistõttu baas-kollektor p-n-siirde pot.barjäär suureneb. Vool sõltub takistusest, mis pole lineaarne st takistuse väärtus muutub transistori reziimi muutusega. Ie=30/re 35. Mis on vooluülekandetegur ja kuidas teda tähistatakse? Seda võib vaadelda kui vooluvõimendustegurit (alfa), kui sisendvooluks on emitterivool ja väljundvooluks kollektorivool. =Ik/Ie 36. Millised on bipolaartransistori ühendusviisid? Lk 107 emitter lülitus Bipolaartransistor on transistor, mis koosneb kolmest auk- ja elektronjuhtivusega kihist ja kahest nendevahelisest pn-siirdest. Bipolaartransistori (tavaliselt germaaniumist või ränist) struktuur võib olla pnp või npn. Pnp tüüpi transistor (~) - signaaliallikas
toiteallikas, mis on signaalile praktiliselt lühiseks. Ühise baasiga lülitus leiab piiratudkasutamist eelkõige seetõttu, et tema sisend ja väljund takistused on väga erinevad ja kui seda lülitust kasutada mitteme astmelistes võimendites, siis koormab väike sisend takistus väga tugevalt suure väljund takistusega väljundit ning tulemusena tekib võimenduse kadu. Ühise emitteriga lülituse korral on sisendvooluks baasi vool, mis on vähemalt sada korda väiksem kui emitteri vool järelikult on sama palju kordi suurem sisend takistus. Ühise emitteriga lülituses on väljundpinge suhtes järjestikku mõlemad siirded. Nendes kollektorsiire on vastupingestatud ja on
Võimendustegur KUd , K. Sõltub diferentspinge sagedu- sest, toitepingest, temperatuurist. Antakse nullsagedusel ja nimitingimustel. KUd = 500-500000. Ühissignaali nõrgendustegur (ÜSNT) üldjuhul on väljundpinge ja selle esile kutsunud ühispinge suhe. ÜSNT = 20lgKUd/KUsf [dB] ; (-70 100dB). Nihkepinge (nullnihkepinge) UN, U0 diferentspinge, mis tuleb rakendada operatsioonvõimendi sisendite vahele, sel- leks, et Uvälj oleks null. U0 = 3-30mV. Sisendvooluks Isis nimetakse sisendite voolude aritmeetilist keskmist sisendpingete puudumisel. Sisendtakistus diferentssignaalile Rd sis on ekvivalentne ta- kistus sisendite ja nullklemmi vahel. 98 * Nihkepinge triivid: 1) Soojuslik triiv: U0/ 3 10µV/0K; 2) Ajaline triiv: U0/t 2 10µV/kuus; 3) Toitepingest sõltuv triiv: U0/Ut 10 100µV/V (!) + - * Suurimad väljundpinged U välj max ; U välj max ; (nominaal
Seega Isis =f IB, IVÄLJ = Ic; Usis = UBE ja UVÄLJ = UCE Kuna baasivool on emittervoolust palju väiksem, on vastavalt suurem ka sisendtakistus. Lülitus annab suurima võimsusvõimenduse, sest üheaegselt esineb siin nii voolu- kui ka pingevõimendus. Astmeid on omavahel kergem sobitada kui eelnevas lülituses, sest siin on sisendtakistus suurem ja väljundtakistus väiksem. CE JOONIS 6.6. Kuna sisendvooluks on ühise emitteriga lülituses baasivool, siis muutub ka vooluvõimendusteguri avaldis: Avaldame väärtuse a kaudu: Saadud valemist näeme, et mida suurem on , seda suuremaks kujuneb ka . 6.3.3. Ühise kollektoriga lülitus. Ühise kollektoriga lülitus pingevõimendust ei arenda. Isis = IB, IVÄLJ = IE, USIS = UBC ja UVÄLJ = UCE Kuna väjundpinge võetakse emitteriahelast ja on väga lähedane sisendpingega, siis nimetatakse teda ka emitterjärguriks
Kuna baasivool on emittervoolust palju väiksem, on vastavalt suurem ka sisendtakistus. Lülitus annab suurima võimsusvõimenduse, sest üheaegselt esineb siin nii voolu- kui ka pingevõimendus. Astmeid on omavahel kergem sobitada kui eelnevas lülituses, sest siin on sisendtakistus suurem ja väljundtakistus väiksem. JOONIS 4.6. Kuna sisendvooluks on ühise emitteriga lülituses baasivool, siis muutub ka vooluvõimendusteguri avaldis: 44 K = = I /I iE c B 4.4.3. Ühise kollektoriga lülitus Ühise kollektoriga lülitus pingevõimendust ei arenda. I =I, SIS B I =I, VÄLJ E U = U ja U
Kuna baasivool on emittervoolust palju väiksem, on vastavalt suurem ka sisendtakistus. Lülitus annab suurima võimsusvõimenduse, sest üheaegselt esineb siin nii voolu- kui ka pingevõimendus. Astmeid on omavahel kergem sobitada kui eelnevas lülituses, sest siin on sisendtakistus suurem ja väljundtakistus väiksem. 31 JOONIS 4.6. Kuna sisendvooluks on ühise emitteriga lülituses baasivool, siis muutub ka vooluvõimendusteguri avaldis: KiE = = Ic/IB 4.4.3. Ühise kollektoriga lülitus Ühise kollektoriga lülitus pingevõimendust ei arenda. ISIS = IB, IVÄLJ = IE, USIS = UBC ja UVÄLJ = UCE Kuna väjundpinge võetakse emitteriahelast ja on väga lähedane sisendpingega, siis nimetatakse teda ka emitterjärguriks
annaabi.ee 
