Kontrollerites on ajafunktsioonid ehk taimerid integreeritud protsessoriplokki. Kasutamisel antakse programmiga ette ajaintervallid, taimerid ja käivitustingimused. Programmeerimisel saab kasutada viit erinevat ajafunktsiooni: impulss-, pikendatud impulss-, viivitusega sisselülitus-, salvestavat viivitusega sisselülitus-, viivitusega väljalülitusfunktsiooni. Kõik mainitud ajafunktsioonid ehk taimerid omavad kolme sisendit ja kolme väljundit, millede otstarve on järgmine: · S sisendimpulsi tõusva või langeva (sõltuvalt taimeri tüübist) frondiga algab ajaintervalli loendamine. · TW sisendisse antakse ajaintervalli väärtus kas konstandina S5T#aeg vahemikus S5T#0ms...S5T#2h46m30s, sisendsõnana EW, väljundsõnana AW, mälusõnana MW või andmesõnana DW. · R sisendimpulsi tõusva frondiga lõpetatakse ajaintervalli loendamine ning väljund Q läheb olekusse "0". · Q väljund näitab taimeri olekut ehk vastava ajafunktsiooni tulemust.
*RC-ahela väljundpinge kujud ajakonstandi RC ja impulsi kestuse ti erinevate suhete korral. 5 Skeemitehnika. SS-98. Diferentseeriv lüli – lüli, mille sisendisse antud ristkülikulistest impulssidest formeeruvad väljundis 2 lühikest erineva polaarsusega impulssi, mis ajaliselt tekivad sisendimpulsi esi- ja tagakülje Diferentseeriva lüli väljundpinge UV sõltub sisendpinge US muutumise kiirusest. Mida kiiremini muutub US , seda suuremaks kujuneb UV, kuid mitte suuremaks kui US-i amplituud (kui skeemis pole induktiivsusi). Ristkülikimpulssidel on esi- ja tagaküljed max-lt järsud ja dif. lüli annab väljundis sisendimpulsi esi- ja tagafrondi ajal max amplituudiga väljundimpulsi. Impulsi hor. osa ajal on pinge sisendis muutumatu (pinge muutumise kiirus on 0) ja
Mõõtetulemused kantakse 2- ja 8- bitilstesse registritesse Kuidas mõõtetulemust programmis kasutatakse? Mõõtetulemus kuvatakse programmis 8- ja 2-bitilisena. Kõige pealt 8-bitiline arv , mille moodustavad hilisemad mõõdud ning 2-bitiline , mills moodustavad 2 varasemat mõõtu. Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda jne väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on
Üliõpilaskood: 164634 Õpperühm: AAVB-31 Juhendaja: Madis Lehtla Tallinn 2017 ETTEVALMISTAVAD KÜSIMUSED Kuidas sõltub loendustrigeri (T-trigeri) väljundsignaali sagedus sisendsignaali sagedusest? Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja. See tähendab, et tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga triger jagab impulsside sageduse kahega. Kuidas töötab taktgeneraator? Taktgeneraator on seade, mis väljastab perioodilisi ajastusimpulsse. Mõõteseadmetes, kaitseaparaatides, jõupooljuht muundurites, teabe edastamisel, automaatjuhtimissüsteemide
SIG - sondeerimisimpulsi generaator SL - sobituslüli VVV - vastuvõetava impulsi võimendi Laotusgeneraatori tööreziimid on valitavad: laotusgeneraatori saab käivitada fikseeritud viitega pärast sondeerimisimpulsi väljasaatmist laotuse kiirus on reguleeritav saab ekraanile valikuliselt tuua vaid teatud osa kogu laotusest osal mõõteriistadest on võimalik nihutada sisendimpulsi algus kokku väljundimpulsi algusega ja saada viiteaeg kuvatuna ekraanil 10 Impulssmeetodi iseärasused Erinevalt muudest meetoditest võimaldab impulssmeetod määrata liini mõõtmise käigus üheaegselt mitut ebahomogeensust Liinile saadetud sondeeriv impulss peegeldub esimeselt kohatud ebahomogeensuselt osaliselt tagasi kuid järelejäänud osa impulsist liigub edasi
asendiandurites jm. Loendure liigitatakse summeerivateks (päripidi loendavateks), lahutavateks (tagurpidi loendavateks) ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekandega loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest. Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, s. t tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga trigger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda jne väiksem. Jadaülekandega loenduri puuduseks on signaali ülekandel tekkiv hilistumine th, mis
multivibraatoriga, mille väljundpinge impulsi kestvused on võrdsed. Kui see nii ei ole, siis on tegemist mittesümeetrilise multivibraatoriga. Rakenduselektroonika 30 3.4. Ootemultivibraator Ootemultivibraator erineb omavõnkelisest multivibraatorist sellepoolest, et tal on üks stabiilne ja üks mittestabiilne asend. Stabiilses asendis on ta nn. ooteasendis, kus ta võib olla lõpmata kaua, sisendimpulsi toimel viiakse aga lülitus mittestabiilsesse asendisse, kus ta viibib lülituse parameetritega määratud ajavahemiku võrra. Selle oleku vältel formeeritakse väljundimpuls. Seega väljundimpulside sagedus sõltub sisendimpulside sagedusest nende kestus ja amplituud aga lülituselementide valikust. ..... R1 ja R2 antakse VT1 baasile suhteliselt madal pinge nt: 0,5 kuni 1V Samal ajal on takistus RE valitud nii, et temal esineb pinge lang nii VT2 emiter ahela pingejaguri
eraldi elemendina ka veel induktiivsus. Mis toimib energiat koguva elemendina . Pinge regulaatoridel vajadus selle elemendi järele puudub juhul kui koormuseks on alalisvoolumootor sest mootori induktiiv DD1 väljundis 0, kuna DD1 mõlemad sisendid on asendis 1. Sisendimpulsi toimel läheb DD1 väljund takistus on piisavalt suur kui juht ahela poolt element suletakse siis kulgeb vool toite plussist läbi asendisse 1, kondensaator C hakkab väljundpinge tõusu tõttu laaduma, ning laadimis vool põhjustab koormus ahela kusjuures induktiivsuse emj püüab takistada voolu tkekimist ning toimub energia takisti R pingelangu, mis viib DD2 sisendi asendisse 1, väljundi aga asendi 0
takteeritavateks Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 83 instituut. Digitaalarvuti komponendid Trigerid TRIGER ASÜNKROONNE SÜNKROONNE Väljundi olek Väljundi olek muutub kohe muutub hetkel, kui sisendsignaali sisendimpulsi ajal saabumisel. saabub taktimpulss. Toomas Ruuben. TTÜ Raadio ja sidetehnika 84 instituut. 42 Digitaalarvuti komponendid Trigerid Trigerid tähistatakse nende põhisisendite tähistega: SR, JK, D, T, Asünkroonsel RS trigeril on kaks sisendit S ja R ja kaks väljundit Q ja Q
negatiivsesse küllastusse tema väljundpinge muutub negatiivseks ja ka mitteinverteeriv saab negatiivse pinge. Kondensaatorit hakatakse ümberlaadima ja see kestab seni kuni inverteeriva sisendi pinge muutub mitteinverteeriva pingest suuremaks, nüüd toimub jälle asendi muutus koos väljundpinge polaarsuse muutumisega ja nii edasi. Ootemultivibraatorit on võimalik koostada ka loogikaelementitega Algolukorras on DD2 väljundis 1 ja DD1 väljundis 0 kuna DD1 mõlemad asendid on asendis 1. Sisendimpulsi toimel läheb DD1 väljund 1 kondensaator C hakkab laaduma ja laadimisvool R tekidab seal pingelangu mis viib DD2 sisendi ühte väljundi aga nulli. Kuna DD1 alumine sisend on nullis siis ei juhtu midagi. See tähendab siis kui ülemine sisend. Kondensaatori tühjenemisvool väheneb eksponisaalselt ja sellega väheneb ka pingelang kuni DD2 sisendpinge kuni hetkeni millel saavutatakse loogika avanemispinge, nüüd läheb DD2 väljund ühte
loendure näiteks elektriarvestites, elektriajamite asendiandurites jm. Loendure liigitatakse summeerivateks (päripidi loendavateks), lahutavateks (tagurpidi loendavateks) ja reversiivseteks. Sõltuvalt signaali ülekande viisist loenduri trigerite vahel jaotatakse loendure jada- ja rööpülekandega loenduriteks. Jadaülekandega loendur koosneb järjestikku lülitatud T-trigeritest (joonis 1.11). Iga sisendimpulss x lülitab oma tagafrondiga ahela esimese trigeri ringi. Iga kahe sisendimpulsi järel lülitub trigeri väljund korraks sisse ja välja, s. t tema väljundimpulsside muutumise sagedus on kaks korda väiksem kui sisendimpulssidel. Võib öelda, et loendussisendiga 34 triger jagab impulsside sageduse kahega. Ahela teise trigeri väljundis on sagedus 4 korda, kolmanda trigeri väljundis 8 korda, neljanda trigeri väljundis 16 korda jne väiksem.
Positiivse sisendpinge korral on väljundpinge negatiivne ning kasvab vastavalt seaduspärasusele I int U t Uout = - = - in , C Tr 147 kuni operatsioonivõimendi küllastub. Tagamaks integraatori normaalset talitlust, peab selle tagasisidestatud ahela ajakonstant olema suurem sisendimpulsi kestusest t. Juhul kui Uout = 20 mV, R1 = 1 k, C = 10 F ja t = 0,5 ms, siis Tr = 10 ms ja Uin ei tohi ületada 400 mV, et vältida operatsioonivõimendi küllastumist. Integraatori ülekandefunktsioon omab kuju 1 Wr (s ) = . (4.10) Tr s Digitaalse I-regulaatori matemaatiline mudel on järgmine:
annaabi.ee 
