13 urbaniseerumine- inimasustuste koondumine ja linnade laienemine ehk linnastumine 14 psühhoanalüüs (S.Freud)- õpetus, et ka loomingu lähtealuseks on alateadvuses olevad elemendid nagu unenäod, nägemused jne 15 modernluule- rütm, riim, rohke kunstiliste kujundite, sümbolite, isikustamise kasutamine (nt Charles Baudelaire "Majakad") 16 modernproosa- traditsioonilise romaani jutustav laad on asendunud uue jutustamistehnikaga-peategelase mõtisklustega, tema sisemonoloogiga. Sündmused lähtuvad peategelase vaatenurgast. (Oskar Wilde "Dorian Gray portree") 17 käsitletud teoste autor, põhiprobleem, sõnum "Kuristik rukkis" J.D. Salinger/ piir lapse ja täiskasvanuks saamise vahel, enesemääratluse kriis "Vanamees ja meri" E.Hemingway/ võitlus inimese ja looduse vahel/ suurt osa mängib võitluses juhus, kuna alati ei saa inimene ise otsustada, vaid see tehakse tema eest (loodus) "Sinilind" M.Maeterlinck/ õnne otsing / õnn võib olla lähemal kui arvame
novelli "Reetlik süda" liigitus, Edgar Allan Poe suundudes alateadvusse, tunnete ja aistingute novell mehest, kes põetab hävinenud silmaga maailma. vanameest. Mehe üdini valge ja suur silm muutub 13. Modernistliku romaani tunnused, suunad : tema jaoks väljakannatamatult hirmuäratavaks, modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mistõttu põetaja vanamehe linadega lämmatab. mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga; meeleolult 6. Realism on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, *19 sajand, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, *põhizanr - romaan, hingeline lõhestatus; kujundi keel ja vorm on raskesti *eesmärk - loobuda väljamõeldistest ja kujutada mõistetav sündmustik ebareaalne, aja ja ruumi suhted
Kirjanduses kajastuvad nii langusmeeleolud kui ka püüd elu ja olemist mõtestada. Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistliku romaani eripära: 1. realistlikul romaanil on jutustav laad, autor on kõiketeadja ja teose peamõttele suunaja; modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga 2. traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega 3. meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus 4
MODERNISM (pr moderne) uudne, nüüdisaegne. 19. saj II poole ja 20. saj uuenduslikkust taotlevate kirjandusvoolude ühisnimetus. Sümbolism, impressionism, dekadents, futurism, dadaism, ekspressionism, sürrealism, eksistentsialism, kubism, imazism, uus romaan, absurditeater, luules vabavärss. MODERNISTLIK ROMAAN erineb kl romaanist sellepoolest, et jutustav laad on asendunud peategelase mõtiskluste, tema sisemonoloogiga. Tradits. romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modern romaanis inimese sisemaailma. Inimene püüab tõlgendada talle mõistmatut maailma. Enamasti pessimistlik. Peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, sisemine lõhestatus. Tähtis on alateadvus, sest inimene ei tunne iseennast täielikult, seda kõike kujutab modernistlik romaan. Tähtis koht on ka mälestustel ja hetkeseostel, samuti ka vihjetel kirjandusteostele. Modernistliku
kunst ei pea teenima poliitilisi, usulisi, kôlbelisi, kasvatuslikke ega muid kunstiväliseid ülesandeid. Eesmärk on taltsutamatu meelelisus, ilu nautimine. O. Wilde Dorian Gray portree. Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga Tähtis on inimese sisemaailm ja inimese sisepingete avamine, selleks kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Romaan on enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu äng, hirm, hingeline lõhestatus. Esindajad: Kafka, Joyce, Woolf Maagiline realism on põhiliselt maalikunsti ja kirjanduse vool, milles maagilisi elemente kujutatakse realistlikus kontekstis. Maagilisele realismile kirjanduses loetakse omaseks järgnevaid tunnuseid :
Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 7 sõnumitega: positiivseid sõnumeid varjutab alati varjatud kriitika. Seega kiida neid siiralt siis kui see on õigustatud. Veel vihjeid: aita neil näha nende edasiminekut ja seda, kuidas nende areng sobitub kujutluspildiga (nende enda, meeskonna või ettevõtte visiooniga). Aita neil kontrollida, et nad alateadlikult ennast oma ebatervisliku sisemonoloogiga ei demotiveeriks". (Landsberg 2003: 27-28) Motiveeriva keskkonna loomine organisatsioonis 8 2. EESTVEDAMINE KUI MOTIVEERIMISE ABILINE ,,Eestvedamine on tegevuste ja käitumiste kogum, kus üks inimene mõjutab teisi mingi eesmärgi saavutamisele vabatahtlikult kaasa töötama." (Üksvärav 2008: 381) ,,Kõigile juhtidele on antud ametlik võim ja õigus korraldusi jagada, kuid see ei tee juhist veel liidrit
Need “tähtsusetud asjad” peab jätma riigiametnike hoolde. Kirjanik, kes nendega tegeleb, kulutab “tohutut tööd ja oskust sellele, et esitada tühist ja üürikest tõelise ja jäävana” Siirdkõne (free indirect discourse) on omapärane kaudse ja otsese kõne piiril seisev kõne; kaudne sisemonoloog, kui tegelase kõnet vahendab jutustaja. See sarnaneb teadvuse vooluga ja sisemonoloogiga, kuid siirdkõnes ei kujunegi tegelaste muljed tihti mõteteks välja, vaid jutustaja hüpleb tegelaste muljete vahel. В романе внимание сосредоточнено на внутренную жизнь героев. По словам писательницы, время , когда сосредотачивались на детаях давно позади. Полупрямая
Hamlet on Isiksus, sest ta on vastuoluline ja teda on raske määratleda. Hamlet mõnes mõttes tugevam oma autorist, sest ta ei luba Shakespeare'il endale ülevalt alla vaadata, end mikroskoobi alla panna. Ise määrab igal hetkel milline ta on autor ei määra seda. Isiksuse antoloogiks võib Hamletit nimetada. Shakespeare loob selle ajal, kui kõik isiksusega seotud on kriisi. Kõige tähtsam joon on kalduvus mõtiskleda. Igale nähtusele reageerib sisemonoloogiga. Montaigne Hamlet ei olnud tegelikult originaalne, see jäljendas Montaigne olulisemaks teoseks tema esseed. Need esseed ongi tema mõttemõlgutused, 16. sajandil tõlgiti ka inglise keelde. Mõnes mõttes Hamleti arutlused langevad sõna-sõnalt kokku Montaigne'i omadega. Montaigne isiksus kujunes siis, kui reformatsiooni külvatud segadus oli muutunud ususõdadeks (verised vapustused). Montaigne oli ise Pärtliöö tunnistajaks. Palju skepsist inimloomuse suhtes
olemist mõtestada. 1.1. Modernistlik romaan Modernistlik romaan erineb traditsioonilisest romaanist eelkõige vormivõtete ja tekstiloome poolest. Tegelikult on modernistlik romaan välja kasvanud traditsioonilisest romaanist. Modernistliku romaani eripära: realistlikul romaanil on jutustav laad, autor on kõiketeadja ja teose peamõttele suunaja; modernistlikus romaanis on jutustus asendunud mõtiskluste ja tegelase sisemonoloogiga traditsioonilise romaani kindla ülesehitusega süzee ja tegelastevaheliste suhete asemel kujutatakse modernistlikus romaanis inimese sisemaailma. Et inimese sisepingeid avada, kujutavad autorid mõttekatkeid, oluline on alateadvus. Mälestustest ja hetkeseostest vallanduvad kõikvõimalikud assotsiatsioonid alateadvusega meeleolult on modernistlik romaan enamasti pessimistlik, peategelast saadab mingi seletamatu
annaabi.ee 
