1949 jõuab NSVL ka tuumarelvani. Tööstustoodang moodustab 90 sõjaeeselst töödangust, ja põllumajandus 60 protsenti sõjaeelsest. 1947 ületab majandus sõjaeelse taseme, kaotatakse kaardisüsteem see on ametlikult kinnitamatta. Valitseb tööjõupuudus, kuna sõjas hukkus palju. Kasutatakse sunnitöölisi, neid saadakse küütitamistega. 1946 1947 on nõukogude liidus nälg, ning NSVL sõltub paljugi välisriikide abist. 1946 nimetatakse Rahvakomissaraat nimetatakse ümber siseministeeriumiks, kellele allub politsei. Täidesaatvaks võimuks saab Ministrite nõukogu (enne rahvakomissiaraatite nõukogu) Vangilaagreid oli venemaal palju. Seal oli 12 miljonit inimest. Suurem osa polnud sooritanud ühtegi kuritegu. 1956 XX kongressil räägib Hrustsov (sulamees) isikukultusest ja selle tagajärgedest, kritiseerides Stalinit. Kõne ise kestab 7 tundi. Stalini kuriteod jäävad salastatuks kuni 1989 aastani.
aastasest ajaloost (1917 1991) ligi poole, 36 aastat oli selle valitsuse liige, üle 25 aasta valitses ta seda riiki kui piiramatu võimuga diktaator. HRUSTSOVI SULA: Stalini surma järel algas riigi ajaloos uus ajajärk, mille keskseks poliitiliseks tegelaseks kujunes Nikita Hrustsov. Pärast Stalini surma oli riigis kolm võimukeskust, mille vahel valitses hetkeline ajutine tasakaal: siseasjade ja julgeolekuorganid, mis Beria juhtimisel ühendati temale alluvaks ühtseks siseministeeriumiks; Ministrite Nõukogu, mille esimeheks sai Malenkov (peeti Stalini ametlikuks järglaseks), kes ühtlasi juhatas ka NLKP KK Presiidiumi (olemata küll partei liider); parteiaparaat, kus juhtpositsiooni omandas Hrustsov, kes oli esialgu üks neljast KK sekretärist, kuid keda toetas kaitseminister Bulganin. Välis- ja sisepoliitilises plaanis hakkas kohe väga aktiivselt ja enesekindalt tegutsema Beria. Tema
Babõ Alis olid valitsuseliikmed sadrazam (valitsusejuht), kõthüda, rüsül kütab, c,avus,bas,õ. Kethüda 11 oli sadrazami asetäitja, kes vastutas riigi siseasjade eest (administratiivse sisekorra eest). Tema ametkond süstematiseeris provintsidesse minevaid ja tulevaid ametikirju ning tegi neist koopiaid. 1835 muudeti kethüda ametkond tsiviilministeeriumiks 1836 siseministeeriumiks. 1830ndatel algas ministeeriumite süsteem. Rüsül kütab korraldas väliskirjavahetust. 1836 muudeti ametkond välisministeeriumiks. C,avus,bas,õ tegeles õigusrikkumiste süüdlaste otsimise ja karistamissega 1870 muudeti justiitsministeeriumiks. Tänapäeva Türgi ministeeriumid: 1. justiits 2. kaitse 3. sise 4. väli 5. rahandus 6. haridus 7. tervisehoiu 8. transpordi 9. põllumajandus ja külaasjade 10. töö ja sotsiaalse julgeoleku
SUURKÜÜDITAMINE (20 713 inimest), 1950- PIHKVA OBLAST (1563 inimest), 1951- JEHOVISTID (259 inimest, Jehoova tunnistajad) Repressiivaparaat: 1944-1953- NKVD (SARK, sise asjade rahva komissariaat) ja NKGB (Julgeolekurahva komissariaat, vene keelne lühend) (RJRK, eesti keelne lühend). Ei olnud tegemist ühtse süsteemiga, vaid oli julgeolek jagatud kahte ossa. Stalini surma järel ühendati kaks julgeoleku ministeeriumit üheks võimsaks siseministeeriumiks, keda juhatas L. Beria. 1953-1954- MVD (SM, sotsiaalministeerium)- Eesotsas L. Beria. Ei kestnud kaua, sest N. Hrustsovi eesmärgiks oli siseministeeriumi mõjukust vähendada, mida teostati 1954. aastal, siseministeeriumist eraldati kõik need üksused, mis tegutsesid otseselt julgeoleku asjadega ning moodustasid riikliku julgeoleku komitee "KGB". Alates 1954- KGB (RJK, riikliku julgeoleku komitee)- N. Hrustsov allutas KGB partei kontrolli alla
riigiaparaadi uuendamine ka läbi vähendamise toimus. See oli põhimõtteliselt H jaoks oluline, et ka ametnikkonda vähendada. Rahvamajandusnõukogude loomine, parteilise juhtimise ümberkorraldamine ning valitsemisaja lõpuperioodil parteilis-riikliku kontrollikomisjoni loomine olid olulised. Julgeolekuorganite mõju vähendamine oli seotud 1953 sündmustega. 1953 kevadel kohe Stalini surma järel siseministeerium ja julgeolekuministeerium ühendati üheks siseministeeriumiks, mille etteotsa sai Lavrenti Beria ja sellest kujunes üks olulisemaid täitevvõimu institutsioone. Beria eestvedamisel tegeleti ka välispoliitikaga, sekkuti tugevalt sisepoliitikasse jne. H jaoks oli sellise võimsa ministeeriumi olemasolu selge ohu märk. Oma rolli etendas ka see, et ministeeriumi juhtis Beria. Tema eesmärgiks oli selgelt julgeolekuorganitele koht kätte näidata, allutada nad parteilisele kontrollile.