Vaikne ookean Pindala 178,7 milj. km2 Keskmine sügavus 4280 m Suurim sügavus 11033 m Atlandi ookean Pindala 91,7 milj km2 Kesmine sügavus 3600 m Suurim sügavus 8605 Põhja-Jäämeri Pindala 14,7 milj km2 Keskmine sügavus 1300 m. Suurim sügavus 5450 m India ookean Pindala 76,2 milj. km2 Keskmine sügavus 3900 m Suurim sügavus 7725 m Sisemeri Sisemeri on ümbritsetud maismaaga. Ookeani või naabermerega ühendavad kitsad väinad Sisemerede soolsus. Ääremeri Maaga piiratud vaid osaliselt Ookeanist või teistest meredest eraldavad seda poolsaared, saarteahelikud. Saartevaheline meri On ookeani osa mida ümbritsevad saarestikud. Merevee soolsus Soolad kogunevad merre peamiselt maismaalt. Jõed kannavad kaasa maismaal jõgede vees lahustunud soolasid. Maailmamere keskmine soolsus on 3,5 % Läänemeres 2-3 % Millest sõltub merevee soolsus? Kirjuta järgmistele sõnadele definitsioon: Pilv, sisevesi, veeringe.
Saartevahelised mered asuvad saarte või saarestike vahel (Jaava, Banda, Sulawesi, Sulu meri). 6. Iseloomusta vee soolsuse erinevusi maailmameres. Põhjused. Merevee soolsus oleneb sademete ja aurumise vahekorrast ning ranniku lähedal mageda vee juurdevoolust. Polaaraladel mõjutavad merevee soolsust merejää tekkimine ja sulamine. Magedam on vesi merelahtedes, kuhu suubuvad suured jõed. Kuuma ja kuiva kliimaga piirkonnas asuvate sisemerede vesi väga soolane. 7. Iseloomusta temperatuuri erinevusi maailmameres. Põhjused. Ekvaatori piirkonnas püsib vee pinnakihi temperatuur kogu aasta 27-29 kraadi ringis, kuna seal on vee aurumine suur ja palju päikest. Liikudes ekvaatorist pooluste suunas, temperatuur langeb, kuna seal on vähem aurumist ning piirkondades, kus talvel pinnakiht tugevasti jahtub, kattub meri jääga ja jää sulamisel muutub vesi jahedamaks. 8. Nimeta maailmamere piirkondi, mis talvel jäätuvad
datel rajama hakatud Tallinna veevärgist. Vett hakati filtreerima ja kloreerima. Rajati veehaare Piritajõest ja 60.nedatel rajati Paunküla veehoidla, et vähendada veedefitsiiti. 1970 ja 1975 suvi väga kuiv ja põuane, tekkis vajadus rajada veehaare Jägala joa ülemjooksule, 80.datel rajati veehoidla kompleks Jägala joa keskjooksule. 5)Kliimamuutuste mõju veestikule Vastus: Hüdroloogiline tsükkel. Sademete ümberjaotamine. Sademete olulisus veestikule. Sisemerede kokku kuivamine. II 1)Hüdroloogiliste ja klimaatiliste tegurite mõju madalate veekogude ökosüsteemile Vastus: Võrtsjärvel on probleemiks nii liiga madal kui ka kõrge veetase. Madalaveetaseme tingimustes taimede kasvuala laieneb, hiljem veetaseme tõusuga nii palju need taimed ei vähene, järv kasvab kinni. 30ndatel oli biogeenidega reostatus tunduvalt väiksem kui järgmisel veevaesel perioodil. Biogeenide rohkuse tõttu on teisel veevaesel perioodil
aineid kui ükski teine vedelik. · Vesi adsorbeerib valgust väga tugevalt (see on tähtis fotosünteesivatele organismidele) (http://www.marinebiology.org) Merevesi on puhas vesi pluss lahustunud soolad ja gaasid. Merevee soolsus on keskmiselt 34-37. Soolsuse varieeruvus paiguti on tingitud erinevatest faktoritest nagu vihm, aurumine ja bioloogiline aktiivsus. Mereveed jagatakse soolsuse järgi: · 1-25 - riimveed · 25-50 - mereveed · üle 50 - ülisoolased veed Sisemerede soolsus on väga mitmekesine sõltuvalt sellest kui hea on sisemere ühendus avamerega. Näiteks Läänemeri on riimveeline veekogu, kuna tema veevahetus ookeaniga on üsna väike. (http://www.marinebiology.org & Üldise hüdrobioloogia konspekt- Peeter Nõges) Merekeskkonda iseloomustab üldine rezhiimi püsivus ja vähesed keskkonnategurite kõikumised. Tänu vee suurele soojusmahtuvusele on vee temperatuurikõikumised suhteliselt väikesed
GEOGRAAFIA KORDAMISKÜSIMUSED!!!!!!!!!!!! Veestik 1. Millisteks osadeks jagatakse veestik? V: Veestiku moodustavad pinnaveekogud, suured märgalad, jääkilbid ja liustikud ning maasisene vesi ehk põhjavesi. 2. Kuidas mõjutab veestik piirkonna kliimat ning muld -ja taimkatet? V: 3. Mis on sisemeri? Nimeta Euroopa sisemered. V: Sisemerede põhitunnus on see, et nad vahetavad ookeaniga vett ühe või mitme kitsa väina kaudu. Euroopa sisemered on Läänemeri ja Vahemeri. 4. Mis on ääremeri? Nimeta Euroopa ääremered. V: Ookeanilisel maakoorel asuv maailmamere osa, mis on avaookeanist eraldatud saarkaarega. 5. Miks nimetatakse läänemere vett riimveeks? Miks riimvesi tekib? V: Seal aurub vett vähe, jõed toovad palju vett ja ühendus Põhjamerega on kitsas. Riimvee
Ka Universumis on vesi suhteliselt levinud, sest molekulaarsetest ainetest on vesi Universumis kolmandal kohal pärast süsinikoksiidi (CO) ja vesiniku (H 2). (http://www.veeriku.tartu.ee/opetajad/POINT_Vkl_Veeringe.ppt#) HÜDROSFÄÄRI VESI Maa pinnast on umbes 72% kaetud veega. Loodusliku vee kogumassi moodustavad Maal: · 97,3% ookeani ja mereveed · 0,008% soolajärvede ja sisemerede veed · 2,1% Antarktika, Arktika ja kõrgmäestike liustikuveed · 0,6% mage põhjavesi · 0,009% järvevesi · 0,001% veeaur · 0,0001% jõevesi Joonis organismide ja toiduainete veesisialdusest. Samblikud, Puit seemned 45% Munad 12-15% 70-75% Kurgid 95%
soolsus) ning selgitab erinevuste põhjusi; Soolast merevett on maakeral kõige rohkem, umbes 83,5% kõigist veevarudest. Ookeanifauna elab 35 promille lähedasel soolsusel. Ekvaatori piirkonnas tõuseb soolsus pinnal kuni 36 promillini. Soolsuse kõikumine fauna kooseisu nimetamisväärselt ei mõjuta, viimase määrab peamiselt temperatuur. Öeldu ei käi siiski põhjapoolkera poolsuletud ääremerede ja sisemerede kohta, milliseid jõed rikkalikult mageveega varustavad ja millede soolsus on seetõttu madalam Läänemeri, Valge meri, Siberi merede lõunaosad, samuti ka Must, Aasovi ja Kaspia meri , 5 promillist kuni 30 promillini. Eriliselt kõikuv on vee soolsus seal, kus ookeanidesse jõgede suudmealadel. Eriti tahaks välja tuua kahte põhilist jõgede ookeanidesse suubumise ala tüüpi: estuaarid ehk lehtersuudmed ning deltad. Estuaarid on
annaabi.ee 
