Pole vaja transportvalke 11. FAGOTSÜTOOS (fagos – õgima) Tahkete ainete neeldumine rakku (org. ained, bakterid) Põhineb ainuraksete toitumisel („amööb neelab bakteri) Inimese veres olevad õgirakud (makrofaagid ehk valged vererakud) PINOTSÜTOOS (pinos – jooma) Vees lahustunud molekulide neeldudmine rakku 12. Tsütoplasmavõrgustik (ER) EHITUS Selle moodustavad sisemembraanid Põiekeste ja tsisternikeste süsteem KORDAMINE BIOLOOGIA KONTROLLTÖÖKS NR 2 – „LOOMARAKK“ 10. KLASS Koosneb membraanidest, fosfoliitidest ja valkudest ÜLESANDED Ainete transport Seotud AV protsessidega KARE ER Kinnituvad ribosoomid Valkude süntees Ühenduses tuumamembraanidega SILE ER Süsivesikute ja lipiidide süntees
prokarüootidel ongi ainult membraan. kesta omadusi arvestatakse bakterite süstematiseerimisel. membraani funktsioonideks on ainete valikuline läbilaskvus; osalemine ensümaatilistes protsessides, kuna sisaldab E-me; membraan osaleb bakteriraku pooldumisel . Tsütoplasma täidab rakku. kolloidlahus, mis sisaldab -- valke, lipiide, süsivesikuid, mineraalaineid ning palju RNA-d. tsütoplasmas gaasivakuoolid. tsütoplasma ei voola, on jäik. puuduvad sisemembraanid (ER, Golgi komplex, lüsosoomid jt.) on organoidid (nt ribosoomid), mida on vähe raku kohta. puuduvad täielikult kaksikmembraaniga organellid (nt mitokondrid). organellide (mitokondrid, kloroplastid, Golgi aparaat, ER jt) funktsioone täidavad vabalt tsütoplasmas paiknevad või välismembraaniga seotud ensüümid. 1200 1300 makromolekuli vähe! sealhulgas ~300 erinevat ensüümi vähe! Ensüümid asuvad tsütoplasmas ja rakumembraanil. Tsütoplasmas
Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1.Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma: 1. Välis- e piirdemembraan plasmamembraan 2. Raku sisemembraanid Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega, erinevus avaldub: 1. Membraani ehituskomponentide varieeruvuses (fosfolipiidide, valkude, oligisahhariidide, vitamiinide, kolesterooli vahekord on erinev); 2. Membraani ehituskomponentide spetsiifilisuses. Elementaarmembraani ehitus: · Nad koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist, mis loob nii hüdrofiilse kui hüdrofoobse tsooni.
Lisaks tuumale, kus paikneb DNA, sisaldab ta erinevaid membraanseid ja mittemembraanseid rakuorganelle. Eukarüootsed organismid on enamasti multitsellulaarsed ning nende rakkude ehitus ja funktsioon on erinevates kudedes erinev. Raku üldstruktuur on kõigil juhtudel siiski sama. 4.1. Rakumembraan Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma: 1. Välis- e piirdemembraan plasmamembraan 2. Raku sisemembraanid Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega, erinevus avaldub: 1. Membraani ehituskomponentide varieeruvuses (fosfolipiidide, valkude, oligisahhariidide, vitamiinide, kolesterooli vahekord on erinev); 2. Membraani ehituskomponentide spetsiifilisuses. Elementaarmembraani ehitus: Nad koosnevad fosfolipiidsest kaksikkihist, mis loob nii hüdrofiilse kui hüdrofoobse tsooni.
pellicula, peanalis) on bioloogiline membraan, mis eraldab rakku teda ümbritsevast keskkonnast ning reguleerib molekulide liikumist rakku ja sellest välja. Taimeraku välismembraani nimetatakse sageli plasmalemmiks või plasmalemmaks. Rakumembraan koosneb lipiidsest kaksikkihist (peamiselt fosfo- ja glükolipiidid ning steroolid) ja valkudest ning selle peamine ülesanne on raku sisekeskkonna kaitsmine väliste mõjude eest. Sarnased membraanid (sisemembraanid) ümbritsevad ka raku sees olevaid organelle. 12. Membraani valikuline läbilaskvus. Rakumembraani läbimise erinavad võimalused ainetele, ainete liikumissuund. Mõisted — difusioon, osmoos, osmootne rõhk, turgor, hüpotooniline, isotooniline, hüpertooniline lahus, plasmolüüs. Ekso-, endotsütoos, fago- ja pinotsütoos. Difusioon- aine või energia ülekandumist kõrge kontsentratsiooniga piirkonnast madala kontsentratsiooniga piirkonda
Sfingomüeliinid, glükosfingolipiidid. 4. Terpenoidide klassid ja esindajad. Karotenoidid. Steroidide esindajad. Kolesterooli struktuur ja bioloogiline roll. Sapphapped. Steroidhormoonid. X. MEMBRAANID JA MEMBRAANITRANSPORT. (Õpik lk 167-184) 1. Bioloogiliste membraanide funktsioonid, komponendid ja ehitus. Membraanide asümmeetrilisus kihi piires (lateraalne) ja kihtide vahel (transversaalne). Faasiüleminekud. Plasmamembraanid eraldavad raku väliskeskkonnast, sisemembraanid eraldavad raku erinevaid piirkondi. Omadused: 1. kihilised, kahe lipiidimolekuli paksused (6-10 nm); 2. Koosnevad peamiselt lipiididest ja valkudest koos süsivesikutega; 3. Lipiidsed spontaanselt moodustuvad kaksikkihid takistavad polaarsete molekulide liikumist; 4. Membraanis on erinevate funktsioonidega valgud pumbad, kanalid, retseptorid, ensüümid, energia ülekandjad; 5. Valke ja lipiide hoiavad koos mittekovalentsed jõud; 6. Asümmeetrilised 7
58. Vere biokeemiline koostis, selle muutused patoloogiliste protsesside korral. Vere biokeemiline koostis. Madalmolekulaarsed orgaanilised ained : glükoos, aminohapped, valgud, lipiidid, piimahape, hormoonid Madalmolekulaarsed anorgaanilised ained:Na+, K+, Ca2+, Mg2+ 59.Biomembraanid. Kõik biomembraanid rakus võib üldistatult jagada kahte rühma: Välis- e piirdemembraan plasmamembraan Raku sisemembraanid Üldtunnustatud mudeli järgi on biomembraan õhuke stabiilne kile, mille maatriksi moodustab lipiidide kaksikkiht. Sellesse on kas osaliselt või täielikult sukeldunud valgud. Valgud võivad kahes dimensioonis enam- vähem vabalt difundeeruda, mistõttu on tegu dünaamilise struktuuriga. See nn. Ühikmembraani mudel kirejldab ühtviisi kõiki biomembraane. Biomembraanide komponendid on lipiidid, valgud ja süsivesikud. Põhiliselt fosfolipiidid. Loomaraku kõigis
aktiivset transporti vōimaldavaid süsteeme, mis võimaldavad toitainete sisenemist rakku ning jääkproduktide eemaldamist. Samuti genereerib ta ioonide kontsentratsioonierinevusi raku sise- ja väliskeskkonna vahel. Plasmamembraan vōtab vastu väliskeskkonnast tulevaid signaale, võimaldades rakul neile vastavalt reageerida. Selleks on plasmamebraanis spetsiaalsed valgud - retseptorid. Väga oluline membraani funktsioon on võimaldada rakul kommunikeeruda teiste rakkudega. Nii sisemembraanid kui plasmamembraan on sarnase ehitusega: 10 1) nad koosnevad lipiidsest kaksikkihist ning valgu molekulidest, mis on omavahel seotud pōhiliselt mittekovalentsete sidemetega; 2) membraani komponendid on vōimelised lateraalseks difusiooniks; 3) membraanid on ebasümmeetrilised : nende sise- ja välispind erinevad oma molekulaarselt koostiselt. Membraanide komponendid Lipiidid
annaabi.ee 
