LABORATOORNE TÖÖ 1 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga Suuremate sisemõõtmete mõõtmiseks 0,01mm täpsusega kasutatakse laialdaselt sisekruvikut. Selle enamkasutatav mõõtepiirkond on 75...600 mm, kuid eritellimusel isegi kuni 10 m. Sisekruvik koosneb mõõtepeast (vn. k. " kpoooka" ), kuuest pikendusvardast (1,2,3,4,5,6 ) ja otsakust ( akoek ). Mõõte-kruvi on kaetud kõvasulamiga. 1 lõpplüli 3 pikendusvardad 4 seademõõt 2 mõõtepea
Villu Tammet SISELÄBIMÕÕDU MÕÕTMINE SISEKRUVIKUGA ARUANNE Õppeaines: TOLEREERIMINE JA MÕÕTETEHNIKA Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11 Juhendaja: lektor Juhan Tuppits Esitamiskuupäev:……………. Üliõpilase allkiri:…………….. Õppejõu allkiri: ……………… Tallinn 2015 Laboratoorne töö nr.1
Transporditeaduskond Õpperühm: AT 11/21 Juhendaja: J.Tuppits Esitamise kuupäev: 3.12.2015 /Allkiri / Tallinn 2015 1. Töövahendid: Nr. Nimetus Täpsus Vahemik 1. Sisekruvik 0,01 mm 75-88 mm 2. Diesella 0,005 mm 70-80 mm 2. Töökäik: 1. Mõõta detaili siseläbimõõt sisekruvikuga kolm korda kahes risttasapinnas ning kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada eri mõõtesihtide keskmine mõõt K. 2. Mõõta rõnga siseläbimõõt kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella kolm korda muutes mõõtmise sihti ja kanda mõõtetulemused Tabelisse 1. Arvutada keskmine mõõt K. Joonis 1. Sisekruvikuga mõõtmine Joonis 2. Mõõteskeem Tabel 1. Mõõtetulemused: Mõõtesiht Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 Keskmine K
lugem lugem A-A 1,475 0,38 0,26 0,12 120 12 B-B 3,19 0,69 0,35 0,34 400 14 C-C 1,71 0,19 -0,01 0,18 200 19 3. LABORATOORNE TÖÖ NR 11 Kasutan ja kalibreerin sisekruviku HM 75, kasutades seademõõtu 75+/- 0,002. Mõõdan rõnga siseläbimõõtu kolmepunktilise sisekruvikuga Diesella 70-80, kolm korda muutes mõõtmise sihti. Tabel 2 Mõõtetulemused Mõõtesiht Mõõde 1 Mõõde 2 Mõõde 3 Keskmine K Arvutuslik K HM I-I 80,01 80,01 79,99 80,009 - HM II-II 79,99 79,99 79,99 79,986 - DIESELLA 80,015 80,05 80,02 80,028 - 4
Laboratoorne töö nr 9 Detaili mõõtmine nihikuga 0,02 mm. Detail nr 9 Töö käik: 1.Mõõdan detaili nihikuga. 2.Kannan mõõtetulemused tabelisse. Mõõtetulemused mõõdeväärtus (mm)mõõdeväärtus (mm)A34,92H15,86B32,46I6,48C31,00K15,00D28,82L25,60E31,34M33,52F26,84 N50,24G25,00Laboratoorne töö nr 11 Siseläbimõõdu mõõtmine sisekruvikuga. Töö käik: 1.Mõõdan detaili siseläbimõõdu nihikuga 2.Saadud mõõtme järgi valin sobiva pikendusvarda kruviku jaoks. 3.Mõõdan detaili kahest kohastristi üksteise suhtes. Igast kohast kolm korda. Mõõtmisel liigutan kruvikut, et kruviks oleks mõõtepindadega õigesti kontaktis. 4.Saadud lugemi liidan mõõtekompleksi vähimale mõõtepiirkonnale ja kannan mõõtetulemused tabelisse Mõõtetulemused mõõte nr.M1M2M3keskm
Silindrilise võlli ja ava mõõtmine - Ringjoonelisuse hälve ja mõõtmine - Võlli ringjoonelisuse ja viskumise mõõtmiseks asetatakse võll tsentritele või prismale ning detaili pöörates loetakse näit statiivile asetatud kellindikaatorilt. Mõõtepunkte ühe pöörde ulatuses 3 6. Hälbe väärtuseks loetakse maksimaalne mõõtevahendi näitude erinevus arvestades hälbe määratlust. Ava ringjoonelisust mõõdetakse indikaatorsisemõõturiga või sisekruvikuga. Mõõtepunkte ühe ringjoone ulatuses 3 6. Sisemõõturiga mõõtmisel kallutatakse otsikut üles-alla ja otsitakse minimaalset näitu mõõteriistal. Ringjoonelisuse hälbe väärtuseks loetakse ½ maksimaalsest mõõtevahendi näitude erinevusest. Ringjoonelisuse hälve on kotsentriliste ideaalsete ümarringide raadiuste vahe, kusjuures raadiustest moodustatud ringide vahele peab jääma mõõdetav ringjoon.
annaabi.ee 
