materjali kolmemõõtmeline vorm. Eristatakse igast küljest vaadeldavat ümarskulptuuri ja ainult esiküljelt töödeldud pilditaolist reljeefi. Eri materjale vormitakse erisuguste töötlemisviisidega. Selle põhjal jaguneb skulptuur raidkunstiks ja plastikaks. 7) Tuntud monumendid nii Tallinnas kui mujal: 1. ,,Linda kuju" A.Weizenberg (1920), Harjumägi. 2. ,,Russalka" A.Adamson (1902), Kadriorg. 3. ,,Vabadussammas" Kuju kavandas Frédéric- Auguste Bartholdi, terasest sisekonstruktsiooni autoriks on Maurice Koechlin (Avati 1886), New York. 4. ,,Emahunt Romuluse ja Remusega", Rooma. 8) Eesti Kunstimuuseum: 1. KUMU Eestis tehtud Eesti kunst 19. Saj II poolest kuni tänapäevani. 2. Kadrioru Loss Väliskunsti muuseum 2.1. Endises lossi köögimajas asub Johannes Mikkeli erakogu tutvustav muuseum. 3. Niguliste Muuseum-Kontsertsaal Endine Niguliste kirik; Vana kunst ja vana hõbe. 4. Adamson-Ericu Muuseum - Eesti ühe mitmekülgsema kunstniku Adamson-Ericu (1902
o Vabadussammas o Vabadussammas (inglise keeles Statue of Liberty, ametlikult Liberty Enlightening the World, kõnekeeles ka Miss Liberty või Lady Liberty) on kolossaalne skulptuur New Yorgi sadamas Liberty Islandil. Kuju kavandas Frédéric-Auguste Bartholdi, terasest sisekonstruktsiooni autoriks on Maurice Koechlin. Skulptuur avati 28. oktoobril 1886. See oli Prantsusmaa kodanike kingitus Ameerika Ühendriikidele ja pidi esialgu valmima 1876. aastal Iseseisvusdeklaratsiooni 100. aastapäevaks püstitatama. Samba kõrgus on 46,05 meetrit, koos postamendiga 93 meetrit. Skulptuur, mis kujutab tõrvikut käes hoidvat naist, on vaskkattega, mida toestab sees terassõrestik. Naine sümboliseerib vanarooma vabadusjumalannat Libertast ja selle kaudu vabadust.
a. rajatud San Ignacio Mini on kõige paremini säilinud ja hästi ligipääsetav. (8) 12 5.UNESCO maailmapärand-USA Vabadussammas (Lisa 1.5) Vabadussammas (inglise keeles Statue of Liberty, ametlikult Liberty Enlightening the World, kõnekeeles ka Miss Liberty või Lady Liberty) on kolossaalne skulptuur New Yorgi sadamas Liberty Islandil. Kuju kavandas Frédéric-Auguste Bartholdi, terasest sisekonstruktsiooni autoriks on Maurice Koechlin. Skulptuur avati 28. oktoobril 1886. See oli Prantsusmaa kodanike kingitus Ameerika Ühendriikidele ja pidi esialgu valmima 1876. aastal Iseseisvusdeklaratsiooni 100. aastapäevaks püstitatama. Samba kõrgus on 46,05 meetrit, koos postamendiga 93 meetrit. Skulptuur, mis kujutab tõrvikut käes hoidvat naist, on vaskkattega, mida toestab sees terassõrestik. Naine sümboliseerib vanarooma vabadusjumalannat Libertast ja selle kaudu vabadust. Naine seisab
- Peamiseks elatusalaks karjakasvatus ja põlluharimine (jõukus, rahvaarvu kasv, asustus tihenes) - Käsitöö, eriti metallitöö (peened pronksist ehted) - Kaubandussuhted Rooma impeeriumiga (neid huvitas merevaik ja karusnahad, lõunast hangiti esmajoones pronksi) - Vilja vahetus põhja- ja idapoolsete rahvastega - Tarandkalmed kivikalme, mille sisekonstruktsiooni moodustasid suurematest kividest laotud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt; surnuid maeti põletatult - Rahulik sõdadeta ajajärk edusammud majanduses Eestlaste esmamainimine - Rooma geograafid kirjeldasid Läänemere rannikul elavaid rahvaid - 98 pKr pandi esmakordselt Tacituse poolt kirja rahvas "aestid" (arvatavasti balti hõimud) ja "fennid" (soomlased) ei ole kindel kelle hulka eestlased kuulusid
varajasel metalliajal, mis on pronksiaja ja varajase rauaaja ühiseks nimetuseks. Levis aletamine mets raiuti maha ja puud jäeti kuivama. Nende põletamisel tekkinud tuhk oli heaks väetiseks. Söödiviljelus haritud maa jäeti paariks aastaks sööti, kasutades seda vahepeal karjamaana. 6. Kalmete liigid (17-19) : Kivikirstkalmed 3-8 meetrise läbimööduga ring, selle keskel põhja-lõuna suunaline kirst. Laevkalmed ümbritsevad kivid paigutatud laevakujuliselt. Tarandkalmed sisekonstruktsiooni moodustasid ristkülikukujuliselt laotud müürid. Kolm kultuuripiirkonda olid Lääne-Eesti, Põhja- ja Kesk-Eesti ning Lõuna-Eesti. 7. Muinaseestlaste suhted naabritega 7. -11.saj. e.Kr.(21-25) : + Kaart(muinasasulad, -maakonnad.) : 1)mägilinnused rajatud üksikutele küngastele (ligi 30 m kõrgune ja kaheastmeline), mis igast küljest looduse poolt kaitstud. Otepää. Linnus lõunapoolsel kõrgemal osal, asula paiknes madalamal astangul. 2)Neemiklinnused mäeseljaku
Kui põllu viljakus langes, siis lasti talle uus mets peale kasvada. 6. Kalmete liigid Lk.17-19 (Muinaseestlaste matmiskommetest, kivikirst-, laev-, tarandkalmed) Kui varem maeti siin surnuid maasse kaevatud haudadesse, siis nüüd hakati rajama erilisi maapealseid kalmeehitusi-kivikirstkalmeid. Tõususajanditel leidsid aset samuti märgatavad muutused matmiskombestikus. Endiselt rajati kivikalmeid, aga nüüd moodustasid nende ,,sisekonstruktsiooni" suurematest kividest laotatud müürid, mis asetsesid ristkülikukujuliselt. Viimaste põhjal nim. neid matmispaiku tarandkalmeteks. *Kivikirstkalmed- Konstruktsiooniks enamasti suurtest kividest enamasti 3-8 meetrise läbimööduka ringi ja selle keskele laotatud põhja-lõuna-suunaline kirst, kuhu sängitati surnu. Kirstu ja ringi vahele ning peale kuhjati väiksematest kividest küngas.Vahel rajati ringi sisse mitu kirstu või ümbritseti kalme 2-3 kiviringiga
annaabi.ee 
