ümmargune, haab viisnurkne). Juveniil puit puidu esimesed 10-20 aastarõngast, väike tihedus, palju kevadpuitu, laiad aastarõngad. Kevadel puu kasvab, moodustuvad õhukeseseinalised rakud, mis aitavad vedelikke transportida, sügisel kasv aeglustub tekivad paksuseinalised rakud ja tüvi saab oma tugevuse. (kevad ja sügispuidu erinevus võib olla kuni 3 korda.) Puukooreks loetakse pea kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumit. Koore osa moodustab ~10% kogu mahust. Koor koosneb sisekihist (aktiivne) niin ja väiskihist (surnud) korp. Niin ümbritseb kambiumit, pehme rakukude, puumahlu juhtiv ja tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse ja ristsuunas täidavad sama ülesannet niinest väljuvad säsikiired. Korp ülesanne kaitsta puud keemiliste, mehhaaniliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest, sellega ära hoida puu kuivamine. Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimise, mingil määral soojustav isoleeriv kiht
Marinaadisegu koostises kasutatakse lisaks tavapärastele maitseainetele ka kaneeli, nelki, majoraani. Udarad pestakse, vanema looma udar ka kupatatakse. Udaral eemaldatakse rõngaslihased. Edasi tükeldatakse udar vastavalt vajadusele. Kopsud pestakse, leotatakse külmas vees, seejärel tükeldatakse. Vanade loomade kopse kupatatakse paar minutit. Soolikad puhastatakse sisust, pööratakse jooksva vee all pahempidi ja kraabitakse soolesisesest rasvast ja soole sisekihist puhtaks. Soolikad pestakse uuesti ja soolatakse kergelt. Magu pööratakse pahempidi ja leotatakse 8-12 tundi voolava külma vee all. Seejärel kraabitakse noaga, puhastatakse, pestakse ja kupatatakse. Pärast seda eemaldatakse limaskest, pestakse uuesti ja jäetakse veel 3-4 tunniks külma vette seisma. Veri klopitakse soola lisades lahti ning kurnatakse. LINDUDE EELTÖÖTLEMINE Lindudel kitkutakse suled. Kitkumist alustatakse kaelast. Korraga tõmmatakse välja ainult
5. Aastarõngad . Kevadel moodustuvad puukoes poorsed õhukeste seintega rakud, mis kergendavad puu juurdekasvuks vajalike vedelike transporti. Suve lõpu poole puu kasv aeglustub ning moodustuvad väiksemad paksuseinalised rakud, mis annavad tüvele tugevuse. Aastarõngaste laius oleneb ilmastikust, mullastikust ning puuliigist. 6. Puukooreks loetakse kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab umbes 10 % puu mahust. Koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist niinest ja surnud rakkudega väliskihist korbast. · Niin ümbritseb kambiumit ja koosneb teatud liiki pehmest rakukoest, sisaldades puumahlu juhtivat kui ka tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve ristsuunas täidavad sama ülesande niinest väljuvad säsikiired. · Korba ülesanne on kaitsta puud mehaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest ning ära hoida puu kuivamine
ning soodsate kasvuting korral võivad lehtpuudel aastarõngad laieneda 35%;lingiin 20-30%.Üldjoontes: 6%vesinik ,43% hapnik,0,1% sügispuidu arvelt.Laiade aastarõngastega lehtpuupuit on tihedam ja raskem kui lämmastik,0,4% tuhk.Lingiin on termoplastne aine,mis on külmana kõva ja kitsaste aastarõngastega.Puukoor-kihid mis on väljaspool kambiumi.Mood ca soojas pehme.Puidu füüsikalised omadused.Puidu tihedus-materjali massi ja 10% kogu puu mahust.Koor koosneb sisekihist e niinest ja surnud rakkudega mahu suhe.Puit ehituselt poorne materjal,mille üldruumala sisald suuri ja väliskihist e korbast(ül kaitsta puud mehaaniliste,keemiliste ja väikseid õõnsusi.Sisaldab vett.Kompaktruumala ja puitaine massi suhet nim mikrobioloogiliste kahjustuste eest,ära hoida puu kuivamine).Praegusel ajal on puitaine tiheduseks.Kohalikud puiduliigid jäävad vahemikku 0,45...0,75g/cm 3 puukoorel suur väärtus küttematerjalina
aastarõngaste laius ühes ja samas puutüves suuresti erineda. Okaspuu puidus võib sügispuidu laius olla keskmiselt 20...25% kogu aastarõnga laiusest, kõikudes 15...40%-ni. Kui okaspuu aastarõngad on laiad, siis sisaldab see tavalisest rohkem kevadpuitu. Puukoor Puukooreks loetakse harilikult kõik kihid, mis asuvad väljaspool kambiumi. Koore osa moodustab tavaliselt ca 10% kogu puu mahust. Koor koosneb füsioloogiliselt aktiivsest sisekihist e niinest ja surnud rakkudega väliskihist, korbast. Niin ümbritseb kambiumit ja koosneb teatud liiki pehmest rakukoest, sisaldades nii puumahlu juhtivat kui ka tugikude. Niin juhib puumahlu puutüve kõikidesse osadesse, tüve ristsuunas täidavad sama ülesannet niinest väljuvad säsikiired. Korba ülesanne on kaitsta puud mehhaaniliste, keemiliste ja mikrobioloogiliste kahjustuste eest ning ära hoida sellega puu kuivamine. Korkkude raskendab gaaside ja vee puitu tungimist, olles teatud
Müeliinis on rohkem PE kui PC, kuid plasmamembraanis on PC rohkem kui PE – fosfolipiidide sisalduse erinevus eri membraanides. Membraan sisaldab ka E vitamiini, koensüüm Q ja karotenoide. Biomembraanide üldomadused: * asümeetrilisus - sise- ja välispind ei ole identsed → valgud paiknevad membraanis asümmeetriliselt (süsivesikosa väljapoole jne). * voolavus- membraan on dünaamiline - pinnakihis liiguvad külgsuunas lipiidid ja valgud; üksiklipiidid võivad hüpata sisekihist välimisse ja vastupidi (flip-flop). Rasvhapete hüdrofoobsed sabad võivad teha ka membraanisiseseid pöördeid (rotatsioonid). Voolavus sõltub ka temperatuurist – temp. alanedes väheneb lipiidide liikuvus. * valikuline läbitavus ja transport –valikulise läbitavuse määrab fosfolipiidne kaksikkiht, transpordi membraanvalgud. Funktsioonid: * piiristamine ja transport - eraldab raku sisekeskkonna rakkudevahelisest ruumist;
Joonis 3.6. Jäsemete luud 32 3.1.2.Luude ühendid Pidevühendusi nimetatakse liidusteks, liikuvaid ühendeid liigesteks. Erinevad liidused Luuliidus: nt koljuluu osade ühendused. Kõhrliidus: nt häbemeluuliidus, lülisambakettad. Sidemeliidus: nt vaheseinad käsivarre- või sääreluude vahel Liigesed Liiges on liikuv ühendus skeleti osade vahel ning sel on teatud omadused. Liigesekest e. liigesekapsel koosneb õhukesest väliskihist ja jämedamast sisekihist. Liiges tagab luustiku osade omavahelise liikuvuse. Liigesepilus e. liigeseõõnes asub võie (synovia), mis moodustub liigesekesta väliskihist. Liigesepilu on väga kitsas. Liigesevõide (synovia) ülesanne on vähendada hõõrdumist ja peale selle ka toita liigesekõhre. Liigesesidemed takistavad ülepiirilisi liigutusi ja hoiavad liigest koos. Liigesekeha moodustavad kumer liigesepe ja õõnes liigesenapp, mida vooderdab liigese kõhr.
annaabi.ee 
