Varda läbimõõdu arvutamine tikkpoldi valmistamiseks konkreetse meeterkeerme alla v= Dnim keerme- s/10= varda läbimõõt. Keermesliite komponendid- poldid, kruvid, tikkpoldid, mutrid, seibid, lukustuselemendid. Torukeerme ja tollkeerme erivevus-Torukeermel on ümardatud harjad ja saadav liide on piludeta. Nimimääduks võetakse tinglikult selle toru siseläbimõõt tollides, mille välispinnale lõigatakse keere. Väliskeerme lõikamise tööriistad- väliskeermelõikur Sisekeerme lõikamise tööriistad- keermepuur, pöördraud Keermesliidete lukustamsvõimalused.. Hõõrdejõu suurendamine liite detailide kontaktpinnal. Piiraja kasutamine, mis takistab detailide suhtelist pöördumist, keermeliim. Keerme mahatuleku vältimine- Õige tugevusega komponentide kasutamine. Piisav keermepaari pikkus. Piisav keerme nimiläbimõõt. Väiksema lõtkuga keermepaari kasutamine. Paksema seinaga mutri kasutamine.
=0,118 =0,075 ½ TD1 H/4 =0,150 h=0,81 H/8 =0,325 2 =0,162 H=1,299 Sele 7.1 Keerme profiil koos tolerantsitsoonidega 7.5 Kokkuvõte Meeterkeerme koonilisus keerme profiili nurga (meeterkeermel on α= 60°) 60° on C=1:0,8660254 [7.10, lk 8]. Antud keerme sisekeerme tolerants on 5H ehk keermesliite pikkuseks on N, normaalne pikkus [7.2, lk. 83]. Meeterkeermel on 3 läbimõõtu: välisläbimõõt – tooriku valikuks, keskläbimõõt – keermeprofiili projekteerimiseks ja siseläbimõõt – tugevusarvutusteks. Need läbimõõdud arvutatakse lähtudes keermesammust. Materjal on kõrge süsinukusisaldusega kroomteras. 7.6 Järeldused Meeterkeerme märkimisel kasutatakse tähist M ja lisatakse sellele
Pooljuhid Pooljuhtideks nimetatakse elektrimaterjalide klassikalise liigituse alusel materjale, millede elektriline eritakistus on dielektrikute ja juhtide vahepealne, olles vahemikus 10- 6...108 Ωm. Pooljuhtmaterjalide eri-takistus sõltub eelkõige koostisest (väga olulised on lisandid), valmistamise tehnoloogiast ja välismõjudest (temperatuur, elektriväljatugevus, valgustatuse intensiivsusest jne.) Pooljuhid on kas keemilised elemendid või nende keemilised ühendid nagu germaanium, räni, seleen, telluur, arseen, fosfor, või ränikarbiid ning mitmesuguste metellide oksiidid (vaskoksiid, titaanoksiid jne.) ja sulfiidid (tsinksulfiid, hõbesulfiid, magneesiumsulfiid jt.).. Germaanium (Ge) on välimuselt hõbehall, metalse läikega, raskesti mehaaniliselt töödeldav ja rabe, sulamistemperatuur 958,5 °C., suhteline dielektriline läbitavus ε = 16. Germaaniumist valmistatakse pooljuhtdioode ja transistore, mis võivad töötada temperatuuridel –60°C....
6. Milliseid keermete profiile kasutatakse torustike keermesliidete korral? Kasutatakse silindriliseid torukeermeid (silindrilised sisetorukeermed ja koonilised välistorukeermed) 7. Milliste profiilidega keermeid kasutatakse kruviülekannetes? ISO trapets-meeterkeermed, tugikeermed. Ümarkeermetel on üldotstarve. 8. Teha ISO meeterkeerme profiili joonis. Joonisel märkida keerme põhiparameetrid. P = keerme samm D = sisekeerme suurim läbimõõt, D2 = sisekeerme keskläbimõõt, D1 = sisekeerme vähim läbimõõt, D1 = d 1,0825P d = väliskeerme suurim läbimõõt, d=D d2 = väliskeerme keskläbimõõt d2 = D2 = d 0,6495P d3 = väliskeerme vähim läbimõõt d3 = d 1,2269P h3 = väliskeerme kõrgus h3 = 0,6134P H = keermeprofiili teoreetiline kõrgus H = 0,8660P H1 = sisekeerme kõrgus h3 = 0,6134P 9. Milleks tuleb sätestada keermele vastavad tolerantsid? Millised on üldotstarbelised või
üldises mõttes keermega kruvi. Keermeid kujutatakse joonisel tinglikult. Varda pinnale lõigatud keeret nimetatakse väliskeermeks ja avasse lõigatud keeret-- sisekeermeks. Väliskeermel näidatakse keerme väline, so. harjade joon, pideva jämejoonega, sisemine, so. keerme põhjade joon--pideva peenjoonega, mis otsvaates tõmmatakse välja vaid 3/4 ringjoone ulatuses. Kui sisekeermega detaili kujutada lõikes, näidatakse siingi sisekeerme harjad pideva jämejoonega, keerme põhjad aga pideva peenjoonega, mis ava telgjoonesuunalises vaates tõmmatakse välja vaid 3/4 ringjoone ulatuses. Erinevalt väliskeerme kujutamisest paikneb sisekeerme joonisel harjade jämejoon ava telgjoonele lähemal ja põhjade peenjoon sellest väljaspool. Viirutusjooned tõmmatakse üle peenjoone vastu keermeharja jämedat joont. Sisekeere võib olla töödeldud kas detailist läbi või umbsesse, s.o. põhjaga avasse
Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst file://localhost/C:/Users/Sants/Desktop/TT%C3%9C/2.%20semester/Konstruktsioonimaterjalide%20tehnoloogia/test/Test%2... 7.05.2014 16:43:35 Test 5. Lõiketöötlemine Page 11 Vertikaalpuurpinke kasutatakse: Vali üks: a. avade sisetreimiseks b. avade lihvimiseks c. ainult sisekeerme lõikamiseks keermepuuridega d. avade puurimiseks, avardamiseks, hõõritsemiseks, sisekeerme lõikamiseks Küsimus 40 Valmis Hinne 1,00 / 1,00 Mitte märgistatudMärgista küsimus Küsimuse tekst Teriku kasvaja tekkimine on lubatud nähtus järgmisel töötlemisviisil ja negatiivne järgmisel: Vali üks: a. lubatud puhastöötlemisel, välditav koorival töötlemisel b. koorival töötlemisel lubatud, puhastöötlemisel välditav c
kr 1. Saelint 010 1 2 30000 500 60 1000 60000 2. Spiraalpuur, 020,030,04 3 2,34 35100 20 1755 400 702000 Ø10 mm, 0 tervik 3.Avardi, 020,030 2 1,58 23700 40 593 750 444750 Ø24,8 mm, tervik 4. Otsfrees 050 1 12 180000 20 9000 150 1350000 Ø12 (1 insert, kermis) 5.Sisekeerme- 020,030 2 0,4 6000 20 300 750 225000 lõikur M28 HSS, tervik 6. Lihvketas 060,070,08 3 18,5 277500 100 2775 500 1387500 Ø22 0 Kulutused kõikidele lõikeriistadele kokku(EEK): 4169250 Kulutused lõikeriistadele ühe detaili kohta CLR = LR / N = 4169250/15000 = 278 EEK 14
.................................................................................................................................................................. 39 12. Eskiis.......................................................................................................................................................... 40 13. Keermete kujutamine .............................................................................................................................. 40 Välis- ja sisekeerme kujutamine ...................................................................................................................... 42 Keermesliited ................................................................................................................................................... 42 14. Keevisõmbluste tähistamine .................................................................................................................... 43 15
Vääne on varda koormusseisund, milles ristlõikepindaladel jaotatud elementaarsisejõud Keerme välismõõt d (hamba tipuni) on tema nimiläbimõõt. taanduvad väändemomendiks Tv.??? Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Surutud varraste stabiilsus. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge Varda telje sihis mõjuv jõud peab olema võrdne varda sisejõuga
Keermesliidete suur levik seletub võimalusega saada võtmele üsna väikese jõu rakendamisega suuri telgjõudusid, võimalusega kinnitada liidet igas asendis, sest kinnituskeermed on isepidurduvad. Liite elemendid on väikesed ja lihtsa kujuga, mis võimaldab kasutada tootlikku tehnoloogiat. 53. Silinderkeerme põhimõõtmed. Keerme välismõõt d (joon. 247) on tema nimiläbimõõt. Siseläbimõõdu d1 määravad sisekeerme tipud. Keskläbimõõdul d2 võrdub keermeniidi paksus süvendi laiusega. Keerme profiiliks nimetatakse kontuuri, mis saadakse keerme lõikamisel tema telge läbiva tasapinnaga. Profiilinurk on telgtasandis mõõdetud nurk profiili külgpindade vahel (joonisel 60o). Profiili iseloomustavad veel tema teoreetiline kõrgus H ja töökõrgs H1 (joonis 247 ja 248).
EI es es es 0,75 +22 -56 -38 -22 1 +26 -60 -40 -26 Põhihälbed kehtivad kõikidele standardiseeritud läbimõõtudele. St, et keerme profiil on nihutatud baasprofiili suhtes vertikaalsuunas. Näide sisekeerme tolerantsile G. TD/2 EI/2 Samm ja keerme nurk ei ole otseslt tolereeritud. Keerme profiil peab siiski jääma tolerantsitsooni sisse etteantud pikkusel. Standardiseeritud on kolm pikkust: lühike S, normaalne N, ja pikk L. Erinevatel läbimõõtudel võivad olla erinevad järgud ja põhihälbed, nt 5g (sammuläbimõõdule) ja 6g (suurimaleläbimõõdule), kuid üldjuhil on soovitav need säilitada võrdste järkude ja põhihälvetega. Standardi järgi on
annaabi.ee 
