Puhas vesi ei olnud alati kättesaadav ning selle kvaliteet oli kaheldav. Vein oli kallis ekspordiartikkel ja seda jõid rikkamad suurkaupmehed ainult pidulike sündmuste puhul. Õllekandjad ja enamus linna kõrtsmikke olid maarahva hulgast. Kaubandusega tegelesid mündrikud ja voorimehed. Mündrikud olid paadimehed, kes pidasid paadiühendust mandri ja kaubalaevade vahel. Voorimehed vedasid kõiksugu kaupu hobuvankritel, sest mandriühenduse kaudu toimis veel suur osa Liivimaa sisekaubandusest. Lihunikud hoolitsesid lihatoodete õige ettevalmistuse eest. Nad võtsid raha eest vastu ja valmistasid ette klientide loomi, kuid ühtlasi pidasid ka oma loomasid linna piirides ja müüsid neid edasimüüjatele. Köösnerid töötlesid loomanahku. Köösnerid ja lihunikud töötasid Risto Sulu mõlemad linna tööhoovis ehk marstall-is, sest töö eripära tõttu võis kostuda lärmi ja erituda
Sisekaubandusega tegelesid tootjad ja väliskaubandusega kaupmehed. Järgmiseks etapp leidis aset 12.sajandil. Kaubandus süstematiseeritakse. Pärast kristluse vastuvõtmist viidi kaubandusprotsesse läbi kirikute järelevalve all ning nende läheduses. Kirikutes hoiti kaalusid ja sangpomme, samuti hoiti seal kaubanduslepinguid ja keldrites hoiustati kaupa. Alates 14.sajandi teisest poolest sai kaubanduse pealinnaks Moskva. 15.-16.sajandil käis kaubandus vürstiriikide vahel. Sisekaubandusest võtsid osa kloostrid. Peamine kaubandusevorm- igapäevased turud. Hulgimüügi jaoks tekkisid kaubahoovid. Hakkas arenema rändkaubandus. Tollimaksud peatasid sisekaubanduse arengut. Arenema hakkas laadakaubandus. 17.sajandi teisel poolel tekkisid kaubandusseltsid. Välikaubandus laienes. Sellel ajal piiras Venemaa välismaa kaupmeeste kauplemist enda territooriumil. Eksport ületas impordi. 1753-1757 aastatel jäeti sissemaksud kaubatehingutele ära. 18.sajandi teisel
ühtsele turule pikas plaanis täiendavalt üle 10 protsendi, seejuures on Hollandi puhul vastav näitaja vähemalt 17 protsenti. Euroopa sadamad majanduskriisi küüsis Pärast ligi kümme aastat kestnud pidevat kaubaveo mahu kasvu Euroopa Liidu sadamates, jättis 2008. aastal üldine majanduskriis oma jälje ka sellesse valdkonda. Eesti sadamate kaubaveo kahanemine oli Euroopa Liidu riikide hulgas suurim, ent 2009. aastal hakkas olukord paranema. 90% Euroopa Liidu välis- ja 40% sisekaubandusest toimub meritsi. Euroopa Liidus on 1200 sadamat ning maailma suurim kaubalaevastik. 2008. aastal veeti Euroopa Liidu sadamate kaudu ligi 3,9 miljardit tonni kaupa. Kaubaveo mahu vähenemine algas 2008. aasta III kvartalis ja ulatus IV kvartalis juba 6%-ni. Aasta kokkuvõttes vähenes Euroopa Liidu sadamate kaubaveo maht varasema aastaga võrreldes 0,5%. 2009. aastal langus süvenes — I kvartalis vähenes kaubaveo maht 12% ja II kvartalis 16%. Euroopa sadamate kaubavedu, 2008
jagunevad üle 60 haruliidu, 19 regionaalse ja 350 kohaliku tähtsusega liidu vahel. Kaubandusliit aitab oma liikmesfirmasid partnerite leidmisel välismaal ning ka tarnetingimuste väljatöötamisel, transpordi korraldamisel, lepinguliste, juriidiliste, tolli ja maksuküsimuste lahendamisel ning esindab neid majanduspoliitiliste küsimuste arutamisel Rootsis ja rahvusvahelisel tasandil. Kuna Rootsi Kaubandusliidu liikmed katavad enamuse Rootsi sisekaubandusest ja impordist, kujutab ta endast ühte kõige olulisemat kontakti Eesti ekspordifirmadele, kes soovivad leida ostupartnerit Rootsis. Kommertskolleegium Kommertskolleegium (Kommerskollegium, National Board of Trade) e. kaubandusamet ei ole otsene ettevõtlusorganisatsioon, kujutades endast Rootsi Välisministeeriumi juurde moodustatud kaubandusküsimuste analüüsi ja administreerimise ametkonda. Kommertskolleegiumi ülesanneteks on
omakorda jagunevad üle 60 haruliidu, 19 regionaalse ja 350 kohaliku tähtsusega liidu vahel. Kaubandusliit aitab oma liikmesfirmasid partnerite leidmisel välismaal ning ka tarnetingimuste väljatöötamisel, transpordi korraldamisel, lepinguliste, juriidiliste, tolli- ja maksuküsimuste lahendamisel ning esindab neid majanduspoliitiliste küsimuste arutamisel Rootsis ja rahvusvahelisel tasandil. Kuna Rootsi Kaubandusliidu liikmed katavad enamuse Rootsi sisekaubandusest ja impordist, kujutab ta endast ühte kõige olulisemat kontakti Eesti ekspordifirmadele, kes soovivad leida ostupartnerit Rootsis. Kommertskolleegium Kommertskolleegium (Kommerskollegium, National Board of Trade) e. kaubandusamet ei ole otsene ettevõtlusorganisatsioon, kujutades endast Rootsi Välisministeeriumi juurde moodustatud kaubandusküsimuste analüüsi ja administreerimise ametkonda. Kommertskolleegiumi
Portugalile, Filipiinid aga Hispaaniale. Portugali koloniaalhuvid keskendusidki järgnevatel aastakümnetel kaubavahetusele India ja Kagu-Aasiaga. Et ulatuslike maa-alade hõivamiseks polnud jõudu, üritati kaubateed kontrolli all hoida selle tähtsamatesse punktidesse kindlustuste rajamisega. Saavutanud kontrolli Euroopa vürtsikaubanduse üle, koondasid portugallased endi kätte ka suure osa Aasia sisekaubandusest: Kagu-Aasia vürtside eest osteti Hiinast siidi ja portselani, mis vahetati omakorda Jaapanis väärismetallide vastu. Mõneks ajaks said Sokotra saare hõivanud portugallased kontrolli ka Punasel merel kulgevale kaubanduse üle, kuid araablasi Euroopaga kauplemisest päriselt kõrvale tõrjuda ei õnnestunud. Ladina-Ameerika Hispaanlased keskendusid 16. sajandil Ladina-Ameerika hõivamisele. Tollane indiaani
annaabi.ee 
