sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. KELDRIKORRUS Asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köök 5 ning selle krvalruumid, sealhulgas llepruulimiskoda 7,8 ja kolderuum 3 . Nüüd on need kasutusel muuseumipoe ja tualettidena. Samas tiivas asub linnuse kaev 6 , mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast 2 . Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud XVI sajandi algul Saaremaale protestantismiga vitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud. Ruumi nimetatakse veel praegugi "sissemüüritud rüütli keldriks". Edela- ja loodetiivas olid spetsiaalsed sooja hu
Selliseid avasid näeme ka piiskopi magamistoas. Peaaegu ruudukujulist siseõue kaunistab keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sh. õllepruulimiskoda ja kolderuum. Samas tiivas asub linnuse kaev, mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kõneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud XVI sajandi algul Saaremaale protestantismiga võitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud. Ruumi nimetatakse veel praegugi "sissemüüritud rüütli keldriks".
tiivast teise nii vahiteenistust pidades kui ka vaenlast tõrjudes. Värava kohale paigutati 1876. aastal Saare-Lääne piiskopkonna kotkakujutisega raidvapp. Värava kõrval seintes on avad, millesse asetatud riivpalgiga sai sissepääsu kindlalt sulgeda. Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuum. Samas tiivas asub linnuse kaev, mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kõneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. aastal ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud 16. sajandi algul Saaremaale protestantismiga võitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud. Ruumi nimetatakse veel praegugi "sissemüüritud rüütli keldriks".
puidust väljaehitis nn. Hourd, mis sageli esines keskaegsete kaitseehitiste juures ja võimaldas vaenlast värava juurest paremini eemale tõrjuda, neile keevat vett, tõrva jm. valades või kive loopides. Keldrikorrus: siin asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köögid ning nende kõrvalruumid, sealhulgas õllepruulimiskoda ja kolderuum. Samas tiivas asub linnuse kaev, mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kõneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast. Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. aastal ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud 16. sajandi algul Saaremaale protestantismiga võitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud. Ruumi nimetatakse veel praegugi "sissemüüritud rüütli keldriks".
keskaegsete ristimiskivide motiividel tahutud lillevaas. Keldrikorrus Keldrikorrusel asusid mitmesugused majapidamis- ja laoruumid. Kagutiivas paiknesid köök ning selle krvalruumid, sealhulgas llepruulimiskoda ja kolderuum. Nüüd on need kasutusel muuseumipoe ja tualettidena. Samas tiivas asub linnuse kaev , mille juurde pääseb sisehoovist. Palju kneainet on pakkunud väike kelder, kuhu viib uks hoovi idanurgast 2 . Legendi kohaselt olevat see kinnimüüritud kelder juhuslikult avatud 1785. a. ning siit leiti inimese luukere. See kuulunud XVI sajandi algul Saaremaale protestantismiga vitlema saadetud inkvisiitorist mungale, kes avalikuks tulnud armuloo pärast karistuseks elusana kinni müüritud. Ruumi nimetatakse veel praegugi "sissemüüritud rüütli keldriks"
Restorane ja taverne on palju ning igaüks püüab võistlejat üle trumbata nii toidu kui ka teenindusega sest alati võib ju loota, et rahulolev klient ka järgmisel päeval samasse restorani õhtulist võtma tuleb. Hanias koonduvad söögikohad keskajal veneetslaste poolt ehitatud sadama kaldale ning ise süüdi, kes sealt endale meelepärast ei leia. Teine võimalus on ekselda Hania vanalinna üliromantilistel kitsastel tänavatel ning avastada mõnest viinamarjaväätidesse uppunud sisehoovist õdus ja kodune söögikoht. Kreeklane paneb söögile suurt rõhku ning ka külastaja saab sellest traditsioonist üsna pea aru. 14 Kokkuvõte Kreeta on üks väika armas saar, mis kuulub Kreekale. See on väga ajalooline ja müstiline saar. Samuti on seal palju erinevaid vaatamisväärsusi ning ajalugu hakkab juba väga ammusest ajast eKr.
kantsid. Varsti pärast 2000 eKr tehti enamus neist kohalike valitsejate kaitserajatistest maatasa, nende asemele ehitati uhked paleed, millel ei olnud enam kaitserajatiste iseloomu. Kreetal valitses rahu, puudus vajadus kindlustiste järele. Sellised paleed nt Knossos, Malia, Phaistos. Neil ehitistel juba Minose arhitektuuri põhijooned. Ehitised koondatud ümber siseõue, fassaadid hästitöödeldud kiviplokkidest, erinevad tasapinnad ja laod ühendatud treppidega. Paleed mitmekorruselised. Sisehoovist ida pool valitseja eluruumid, läänes laod, nende peal uhked saalid. Lisaks kesksele sisehoovile oli igal paleel ka lääneõu. Pindalalt kõige suurema osa paleedest: töökojad, laod, majapidamisruumid. Paleedes valmistati käsitöötooteid. Paleedes oli veevärk, kanalisatsioon. Vett juhiti mägedest mööda lubjakivi- ja marmorplokkidesse raiutud renne. Ruumides kivist mööblit: kivist välja raiutud, krohvitud ja värvitud lauad, pingid, seinakapid