triumfikaar (4. Saj.)- kõik kolm Roomas. · Termid- avalik kümbluseasutus Vana- Roomas. Sisaldas rõivistut, higistamisruumi,leiget pesemisruumi, kuuma pesemisruumi ning jahedat basseini.Termide juurde kuulusid spordiväljakud, masseerimisruumid ning puhketoad. Rooma keisririigi ajal olid termid avaliku elu keskpunkte. Tuntumatest näiteks Nero. · arkaad(kaaristu) Piilaritele või sammastele toetuv kaarestik ehk kaaristu. Kannab seina või laevõlve. Peamiselt esineb fassaadide, sisehoovide, kirikulöövide ja ristkäikudes. Näiteks La Place Nationale Prantsusmaal. · foorum- Vana- Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljaks. Muistse nekropoli kohale rajatud turuplatsist kujunes roorumist Rooma ühiskonna elu keskuseks. Foorumit ümbritsesid templi. · Willendorfi Veenus- Lopsakate kehavormidega lubjakivist naisekujuke (kõrgus 10,3 cm), leitud 1908 Aurignaci kultuuri asulakohast Willendorfist (Austrias).
Sisaldas rõivistu (apodyterium), higistamisruumi (laconicum), kuuma pesemisruumi (caldarium), leige ruumi (tepidarium) ja jaheda basseini (frigidarium). Termide juurde kuulusid spordiväljakud, masseerimis- ja puhketoad. Rooma keisririigi ajal olid termid avaliku elu keskpunkte. Tuntuimad on Nero, Tituse, Traianuse, Caracalla ja Diocletianuse termid. 22) Arkaad (kaaristu) sammastele või piilaritele toetuv kaarestik e kaaristu. Kannab laevõlve või seina. Esineb peamiselt fassaadide, sisehoovide, kirikulöövide ja ristkäikude kujunduses. Nt Tallinna raekoja arkaad. 23) Foorum Vana- Rooma linnades turuplats, kohtu- ja koosolekuväljaks. Kitsamas tähenduses väljak Roomas (Forum Romanum) Kapitooliumi ja Palatinuse vahel. Muistse nekropoli kohale rajatud turuplatsist kujunes roorumist Rooma ühiskonna elu keskuseks. Foorumit ümbritsesid templid (Saturnuse, Castori, Concordia, Vespasianuse, Antoniuse ja
Olukorda parandaks maa andmine linna bilanssi. Haljasalad Linnaosas peaks rohkem pöörama tähelepanu ka haljastuse visuaalsele kvaliteedile. Koostööd tuleks teha näiteks Eesti Kunstiakadeemiaga ja maastikuarhitektidega, et leida linnaosa haljastuse osas parimaid lahendusvariante, mis oleksid kaasaegsetele nõuetele vastavad kuid sobiksid samas iseloomuliku Lasnamäe miljööga. Oluline on ka korteriühistute suurem nõustamine majade välisilme ja sisehoovide haljastuse osas. Parklad Probleemi tekitavad ka ulatuslikud ja arvukad autoparklad, mis paiknevad praegu Lasnamäel asetsevate rohevööndite vahel, osad nendest on ebaseaduslikud ja ajutised. Parklad lõhuvad rohealade terviklikkust ning takistavad haljastuse planeerimist. Olukorra parandamiseks võiks need viia hoopis maa-alustesse parkimismajadesse. Elanikkonna vananemine Leevendamaks praeguse demograafilise protsessi jätkumisega kaasneda võivaid negatiivseid
kokkuleppimine. Maastikuarhitektuur on teadus ja kunstiharu, mis tegeleb maastike plaanipärase kujundamisega. Kui arhitekt kujundab hooneid ja nende siseruume, siis maastikuarhitekt kujundab tellija soovi järgi välisruume. 1. iidset aiakunsti, muistsete aedade rajamisel hakati esteetilistel kaalutlustel maastikupilti sihilikult muutma (seitsme maailmaimehulgas Semiramise rippaiad nn.katusaiad), 2. linnaelamute sisehoovide aiad (pakkusid silmailu ning kaitsesid kõrvetava päikese eest), 3. kloostrite sisehoovid (omamoodi botaanikaaiad), 4. korrapärase põhiplaaniga Itaalia renessanssaed (kasutati lopsakaid taimi, voolavat vett ja kauneid skulptuure), 5.pargid (rangelt geomeetrilise kujundusega või vabakujulise plaaniga), 6. linnahaljastus. 29. Maastike areng läbi ajaloo (kokkuvõte). Peamised arengutrendid Eestis ja mujal maailmas.
Barcelonale ennast favoriidiks pidada. Linn kujundati 1992.aasta olümipamängudeks ümber ning selle armastus moodsa disini vastu püsib vaibumatuna. Gooti kvartal annab tunnistust linna 13.-15. sajandi kuldajastust. Kaunis 14.sajandi Santa Maria del Mari basiilika näitab keskaegsete kaupmeeste jõukust, nende tegevus merekaubanduses tõi linnale varanduse (pilt12). Suursugused gooti stiilis mõisad oma kivist sisehoovide ja laiade treppidega seisavad endiselt lähedal asuval Carrer Montcada tänaval. (Neist viis on kavandatud ümber kuulsaks Picasso muuseumiks.) Casa Batllo on Antonio Gaudi disainitud luksuslik modernismo stiilis mõis. Räägitakse, et maja kujutab legendi Püha Jürist (Kataloonia kaitsepühakust) ja draakonist- laineline katus sarnaneb draakoni seljaga ning akende toetused näevad kummalisel kombel välja nagu kondid. Majas sees pole näha ühtegi sirget joont (pilt13).
Paljudele on saanud eeskujuks Padova botaanikaaed - botaanikaaedadele hilisemalgi ajal tüüpiline sümmeetriline neljaosaline jaotus koos selgelt eralduva rõhutatud keskosaga. ÜLIKOOLID. See arvatavasti kõige olulisem institutsioon arenes välja just keskajal - 1100. a Bologna's, 1150. a Pariisis, 1229. a Cambridge'is, 1243. a Salamanca's. Kolledzite rajamisega Oxfordis ja Cambridge'is kasutasid keskaegsed kujundajad inspiratsiooni kloostriaedade (nn garth) suletusest, et luua sisehoovide kujundus, mis on eelkäijateks kaasaegsetele akadeemilistele nelinurksetele õuedele. Koostanud: 38Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1 2010. a Koostanud: Kadi Karro Viimati täiendatud 09.02.13 39 Maastikuarhitektuuri ajalugu 1
annaabi.ee 
