Krokodillid Karel ja Jan-Roland Kuidas ära tunned? Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Neil on esijalgadel 4, tagajalgadel 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Krokodilli pea on lame ja koon väga pikk Tema seljal ja sabal on pikiharjad. Krokodillid on kohastunud eluks vees Neil on varvaste vahel ujulestad Nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed Samuti on ninasõõrmed otseühenduses hingetoruga, mitte läbi suuõõne.
Krokodillid Iseloomulikud tunnused Pea on lame ja koon väga pikk. Neil on ees 4 varvast ja taga 5 varvast. Keha katavad sarvplaadid, pärisnahas paiknevad veel luuplaadikesed. Neil on kaheosaline magu ja neil puudub kusepõis. Krokodillilistele kasvavad uued hambad, kui vanad on kulunud. Neil on varvaste vahel ujulestad. ; nende pea ja keha on ühel joonel, millest ülespoole on vaid silmad ning ninasõõrmed. Krokodilliliste keha on sisalikulaadne. Elupaigad Enamik krokodille elab troopilistes jõgedes. Krokodillid elavad Aafrikas, India mageveekogudes, Kesk- ja Lõuna-Ameerikas ja ka Indoneesia ja Austraalia rannikuvetes. Toitumine Väiksemad krokodillid söövad kala, suuremad söövad ka imetajaid ning linde. Suuremad liigid vahel ründavad ja söövad inimesi. https://www.youtube.com/watch?v=4h9re1bHt40 Paljunemine Emane muneb olenevalt liigist 10-100 muna kas mudasse või kõdunevatest taimedest pessa.
suurusega sarvplaadikestega - kaitseks Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu- Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko LUUSTIK kolju on ühendatud selgrooga mitme kaelalüli abil selgroo küljes on roided, mis moodustavad rinnakorvi jäsemed on tugevad ja võimaldavad kiirelt liikuda MEELEELUNDID Roomajatel on hästi arenenud nägemine ja haistmine. Ninaõõnes paiknevad haisteepiteeli rakud. Soomuselistel on haistmiseks lisaelund - Jacobsoni organ. Lõhna tundmiseks pistab loom aeg-ajalt oma kaheharulise keele otsad koos selle külge jäänud lõhnava aineosakestega suulaes
suurusega sarvplaadikestega. Need on looma kehale kaitseks. Sisalike keha liigendub peaks, kaelaks, kereks ja sabaks. Keha külgedel paiknevad nõrgalt arenenud jalad. Madude keha läheb sujuvalt üle kereks, mis omakorda lõpeb sabaga. Jalgu madudel ei ole. Pikim teadaolev madu on Kagu-Aasias elav võrkpüüton, kelle pikkus võib vahel harva ulatuda isegi 10 meetrini. Raskeim roomaja on sealsamas elav krokodill kehamassiga kuni 520 kg, väikseim Haitilt pärit 17 mm pikkune sisalikulaadne geko. Kus roomajad elavad? Roomajad on maismaaloomad. Kui osa roomajaid elabki ajutiselt või alaliselt vees, siis nende sigimiseks ja arenguks veekeskkond enam oluline ei ole. Roomajad on kõige arvukamad just soojemates ja kuivemates kohtades - kõrbetes ning poolkõrbetes. Kuidas roomajad liiguvad? Et sisalikud ei jõua oma jalgadega keha üles tõsta, siis liiguvad nad roomates. Seejuures kasutatakse nii jalgade kui ka saba abi
Eestis on kahepaiksete levikuks küllaltki soodsad tingimused. See tuleneb siinsete veekogude ja niiskete paikade rohkusest. 12 KLASS ROOMAJAD Roomajate uudsed tunnused: munal tihe või kõva koor,lootel veekest, naha pealmine kiht sarvestunud, jäsemete tugev areng, rinnakorv, kaks vereringet, järelneer Haabitusetüübid: (kehatüübid) • Sisalikulaadne• Maolaadne• Kilpkonnalaadne S. KILPKONNALISED Luuline kilprüü ehk pantser. Silmadel on neil liikuvad laud. Hambad puuduvad. Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel N narmaskilpkonn ehk matamata, sookilpkonn, eba-kartettkilpkonn , kolmküüniskilpkonn S. KÄRSSPEALISED Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik – hateeria (tuataara). S. SOOMUSELISED
jäsemete tugev areng, rinnakorv, kaks vereringet, järelneer. Süda 3 osaline, vatsakeses osaline vahesein. Haabitusetüübid: Sisaliku-, mao- ja kilpkonnalaadne 16.3.8.1. Selts Kilpkonnalised Luuline kilprüü ehk pantser. Silmadel on neil liikuvad laud. Hambad puuduvad. Kopsud on suured ja keeruka käsnja ehitusega. Sigimine munemise teel. N. narmaskilpkonn, sookilpkonn, kolmküüniskilpkonn. 16.3.8.2. Selts Kärsspealised Suur, poole meetri pikkune suure peaga sisalikulaadne loom. Säilunud vaid üks liik hateeria (tuataara). 16.3.8.3. Selts Soomuselised Alamselts Sisalikulised - piklik keha ja suhteliselt hästi arenenud jäsemed (kui need esinevad) ja pikk saba. Liikuvad silmalaud ja enamikul vormidel mitu rida soomuseid. Maismaaloomad. Sgk Iguaanlased - iguaanid, agaamid ja kameeleonid. Sgk. Gekolased väikesed öise eluviisiga sisalikud, mõned suudavad püsida vetikaalsetel pindadel. N. kaspiageko, müürigeko Sgk Skinklased - Kehalaadilt sihvakad
Kloaak on looma soole tagaosa laiend, kuhu avanevad mitme elundi (seede,-eritu- ja sigismiselundid) juhad. 37 38 Roomajad SISALIKUD MAOD KILPKONNAD KROKODILLID Välimus mõned liigid väliselt pole kõva luise krokodilliliste keha võivad madudel kilprüüga on sisalikulaadne. välimuselt võimalik roomajad, keha katavad sarnaneda eristada kaela, sarvplaadid. madudega. kere j asaba krokodillilistele piirkonda. neil kasvavad uued puuduvad hambad, kui vanad jäsemed
annaabi.ee 
