nnest armastatu tuleviku nimel. Kusjuures ta teab tpselt, et tal ei ole enam kaua elada jnud. Noorte armastus saab traagilise lpu. 5 1 5 4 3 4 5 Ooperi lbivateks teemadeks on armastuse maine ja taevane poolus; armastus, patt, surm, lunastus. Ilmselt phineb ooperi populaarsus just nende kahe pooluse edukal kokkuviimisel. Poolilmadaam Violetta sureb lavastaja tahtel valges voodis nagu ausammas iseendale- psti seistes, inglitiivana valgete siidiribade vahel, lalt tuleva helenduse poole sirutudes. Kurtisaan lheb taevasse. Ooperi tekst rgib selget keelt: mdav seksuaalsus on ph, ainult lpmatu passiivsus, askees, ohverdamine, kannatused, haigus ja surm vivad seda lunastada. Naine on see, kes vastutab, valikuid tehes moraali loob ja leval hoiab.Mehed vaid jlgivad mngu, mistavad hukka, annavad andeks. Lavastuse hoidis suurel mral leval orkester, mis pshholoogilise draama knud tpselt ja tundlikult esile ti ja thusalt lavastuse kigus tekkivaid auke titis.
" Kira neelas allesjäänud pool õunast tervelt alla. ,,Mitte elatud sajandid ei loe," lausus Sora mõttessevajunult, ,,vaid puu, millest lõige tehtud. Sa oled heast materjalist, sa oled surematu." ,,Sa võid teha legende!" Elisale meenus, et Sora oli tahtnud midagi näidata." ,,Sora, kuhu sa mind viia tahtsid?" Mees silitas puu võimsaid juuri ja pomises midagi nina alla. ,,Sora?" Ent ta ei kuulanud enam ja muutis end samasuguseks puuks, sirutudes öise taeva poole. ,,On aeg." Kira haaras Elisa käest ja tiris tuimalt enda järel puulähtmesse, kus oli peidus trepp latva. ,,Kuhu me läheme?" ,,Ära päri nii palju, me ei viitsi enam vastata." Sellega oli küsimuste aeg läbi. Olles jõudnud üles, avas Kira madala ukse ja kui nad olid sellest läbi astunud, sulges selle kriuksatuse saatel taas. ,,Kõik on nii vana juba! Värsket õhku vaja." ,,Ära hädalda kogu aeg, Kira." ,,Sora!"
Ülakeha ei tohi maandumisel taha kalduda. Kuni hoojalg pole rada puudutanud, on tõukejalg kõverdunud, seejärel aga sirutub kiiresti ja aktiivselt ette. Kontakt rajaga on lühike, esimene samm võimas (aktiivne). 6. Käte töö - Käed peaksid olema küünarnukist umbes 90 kuni 120 kraadi kõverdatud, ranne ja sõrmed lõdvestatud. Käte töö aitab kaasa keha tasakaalule ning käte-jalgade rütmile. Kui hoojalg on tõstetud, ründab vastaskäsi tõket, sirutudes ette ja õlast sissepoole keha keskjoone poole, mitte üle keskjoone. Käe liiga kaugele üle keskjoone viimine põhjustab ülakeha külgsuunas pöörde ning tasakaalu ja rütmi kaotuse. Õlgade hoidmine jooksusuunaga risti on puusavöö stabiilsuse alus. Hoojalapoolne käsi aga liigub puusa lähedale ning säilitab sprintimisele võimalikult sarnase liikumise. Tõkke ületamisel tuleb ründav käsi väikese
endale veel täiendavalt kahju! Kõhulihaste treening Kõhulihaste treeningus tuleb teha õigeid harjutusi, sest: · osa harjutusi koormab hoopis teisi lihaseid (eriti iliopsoast), · osa harjutusi kahjustab selga. Kõhulihaste tugevdamisel peame kindlasti meeles: 1. Lamades selili, vältige kindlasti nõgusat selga. 2. Proovige hoida selg sirgena ja suruge kergelt vastu maad. Harjutuste sooritamisel paindub selg kergelt. 3. Üles sirutudes ärge võtke kunagi turjapiirkonda abiks. Liigutage end keha keskosast. Kui asetate käed pea taha, ei tohi kätega pead tirida. 4. Kasutage põrandal matti või tekki, et selga kaitsta. 5. Kui tunnete valu, katkestage kiiresti harjutus. Harjutus võib tekitada mõnusa pingeseisundi, kuid mitte mingil juhul valu. 6. Ülakeha tõstke selililamangus maast kuni 30 kraadi, see toimub kõhulihaste abil. 7. Hoidke kõhulihaseid kogu harjutuse jooksul pinges. 8
mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.) Peuce kreeka k. mänd. Reliktne liik ja Euroopa teine viieokkaline mänd alpi seedermänni kõrval. Kasvab 15...25 m kõrguse laimunaja võraga ning noorelt sileda, vanemas eas sügavalt pikirõmelise tumehalli koorega puuna. Vanus 300...400 aastat. Tsoon IV. 1863. Areaal: Balkanimaade mägedes, sirutudes Bulgaariast idas üle Põhja Kreeka, Makedoonia ja Tsernogooria kuni Albaania idaosani läänes, kasvades mäestike kõrgemas osas puhtpuistutena või koos mägimänniga, madalamatel aladel koos euroopa nulu, hariliku kuuse ja hariliku männiga. Võrsed: paljad, oliivrohelised, küllaltki jämedad. Pungad: kuni 1 cm pikad, teravneva tipuga, kollakaspruunid, kergelt vaigused. Okkad: 5-kaupa, 5...10 cm pikad, peened, servast peente hammastega, pruunikad kilejad
kasvule nooruses kiiremini haljastusefekti kui harilik mänd. 11. Rumeelia ja valge mänd Rumeelia mänd (Pinus peuce Griseb.)Peuce kreeka k. mänd. Reliktne liik ja Euroopa teine viieokkaline mänd alpi seedermänni kõrval. Kasvab 15...25 m kõrguse laimunaja võraga ning noorelt sileda, vanemas eas sügavalt pikirõmelise tumehalli koorega puuna. Vanus 300...400 aastat. Tsoon IV. 1863. Areaal: Balkanimaade mägedes, sirutudes Bulgaariast idas üle Põhja Kreeka, Makedoonia ja Tsernogooria kuni Albaania idaosani läänes, kasvades mäestike kõrgemas osas puhtpuistutena või koos mägimänniga, madalamatel aladel koos euroopa nulu, hariliku kuuse ja hariliku männiga. Tähtsamad määramistunnused: Võrsed: paljad, oliivrohelised, küllaltki jämedad. Pungad: kuni 1 cm pikad, teravneva tipuga, kollakaspruunid, kergelt vaigused. Okkad: 5-kaupa, 5...10 cm pikad, peened, servast peente hammastega, pruunikad kilejad
annaabi.ee 
