viia tagurpidikäiguga. Kui tagasisõidu pikkus on üle 45 m, tuleb buldooser töökäigu lõpul ümber pöörata ja tagasisõiduks edasikäike kasutada. Tagasi tuleb sõita võimalikult kiiresti. Kasutades buldooseri hõlma tagaküljele monteeritavaid kihvu võib tootlikkuse tõstmiseks tagasisõidul(tagurpidikäiguga) pinnast kobestada. Eriti on eelnev kobestamine vajalik siis, kui kasutatakse külgtiibadega ja sirmiga varustatud hõlma. Sellise hõlmaga nagu vastavad katsed on näidanud, võib pinnase teisaldamisel tootlikkust tõsta 2 korda. Külgtiivad ja sirrm kinnitatakse gõlmale nii, et nende tasapind oleks traktori pikiteljega paralleelne. Seejuures võetakse sirmi laiuseks külgtiibade ülemise ääre laius. Sellise hõlmaga töötamisel on hõlma ees oleva pinnasekuhja kaldenurk keskmiselt 300. 3.3.3 Pinnase teisaldamine üle valli
Rattad (3), parem- ja vasakpoolne tiib, keskosa, hüdrosilindrid, ohutusmärgised. 45. Lock- up süsteemi ülesanne, rakendumine. Pumbaratta ja turbiiniratta ühendamine ja lahutamine. Rakendub automaatselt, kui käigukasti sisendvõlli pöörded on 1449 p/min ja mootori pöörded alla 1800 p/min. Lahutub automaatselt pöörete langemisel alla 1200 p/min või käigu vahetamisel. 46. Risthõlmaga buldooseri ehitus, kinnitus baasmasinale. Hülm koos sirmiga, tõuketalad, risttala, hüdrosilinder koos kinnituskronsteiniga. Hõlm paikneb baasmasin pikitelje suhtes risti ja ei ole pööratav (kergetel ja väikestel). 47. Pöördhõlmaga buldooseri ehitus, kinnitus baasmasinale. Universaalraam, hõlm, tõste hüdrosilindrid, tõukurid koos kaldtugedega. Saab hõlma horisontaalpinnas seada nurga alla kummalegi poole pikiteljest või sellega risti. 48. Pöördhõlmaga buldooseri hõlma seadenurkade reguleerimine.
Kui nad lastest räägivad, siis olenevalt olukorrast ei suuda nad kunagi kindlalt määrata, kas lapsed on juba suured, lausa täiskasvanud või alles väikesed ja vajavad kaitset ning veel üht päeva lapsepõlve. Sellega tuuakse lavastusse lapsevanemaks olemise raskus, mis on veel üks osa, millega vanemad vaatajad samastuda saavad. Kui vaataja on tutvunud Finchi majas elavate inimestega, saabub Dill. Tal on seljas süsimust raske vihmamantel ja vastav pisikese sirmiga peakate, madala säärega matkasaapad ja mantli alt piiluvad siniseruudulised kolmveerandpüksid. Hiljem kaob vihmamantel ja nähtavale tuleb potisinine kampsun valge pildiga. Esimese hooga on Dilli liigutused rasked, kramplikud ja kandilised nagu vihmamantelgi. Tema ilme on kohkunud ja pentsik - ,,justkui oleks konna alla neelanud". Kuigi alustekstis on Dill poiss, on ta laval tüdruk ja Dilli kehastav Maria Soomets on selle
Peabki natuke valus olema. Kas sõidame palatisse tagasi? Paul: Ei. Ma arvan, et proovime nüüd ilma ratastoolita minna. Kostub ukse sulgumine ja sammude eemaldumine. Dialoog 3 Palatis. Vestlevad hooldustöötaja Kiira ja patsient Malle. Hiljem lisandub hooldustöötaja Klaara. Kiira: Proua Malle! Kell on juba 9.00 ja meil on aeg tegeleda pesemisprotseduuridega. Malle: Jaa. Hakkame pesema. Ma mõtlesin, et mind enam ei tuldagi pesema. Kiira: Ma eraldan teie voodi muust palatist sirmiga, et saaksime rahulikult pesta. Ootame nüüd natuke, varsti tuleb Klaara meile appi. Malle: Miks peab keegi pesemisel appi tulema? Kas te ei saa üksi hakkama? Kiira: Muidugi saan. Ma saan pesta puhtaks teie näo, kaela, kaenlaalused, õlad, kõhu, reied ja jalad, sõrmed ja varbad, kuid selja ja intiimkohtade pesemisel on vaja abi. Malle: Aga millega te mind pesete? Dussi ju siin ei ole? Kiira: Ega me siis suure veega ei pese
ümmarguse põhjaga pottmüts või varrastel kootud müts, mille asemele tuli vildist müts. Talvine peakate oli varem tõenäoliselt karusnahkne. Põhjasaami mehe peakatteks sai nii suvel kui talvel kantav kalevist nelinurkne ,,neljatuulemüts", mis võis igas külaski erinev olla. Mütsi alaosa on karusnahast. ,,Neljatuulemütsi" mudel pärineb Ida-Euroopast, kust see jõudis põhjasaamideni vene kaupmeeste ja meremeeste vahendusel 19. sajandil. Rootsi Saamimaal levinud sirmiga tuttmütsi algne vorm oli veelgi vanem, pärinedes keskajast. Kolta- ja koolasaami meeste rõivaste juurde kuulus ainult talvel kantav pealt neljakandiline ning koheva karusnahast äärisega müts, mille kujunemist mõjutasid samuti Ida-Euroopa eeskujud. 78 Naiste varasemad peakatted olid lõuendist tanud või kurrutatud mütsid, mida kaunistati siidpaelte ja hõbelõngaga.
annaabi.ee 
