Magnetism Tallinn 2008 Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks . Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks . Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks . Varbmagnet võib külge tõmmata, üles korjata ja püsti hoida naelu, kirjaklambreid ja teisi väikesi rauast, niklist või terasest ...
Võrdlus – Elektriväli ja magnetväli Definitsioon: Elektriväli – elektrilaengute mõjul tekkiv ja neid mõjutav väli. Magnetväli – laetud osakeste liikumisel tekkiv jõuväli. Elektriväli Magnetväli Keha omadus on elektrilaeng. Tähis – Q Keha omadus on voolutugevus. Tähis I, või q, ühik kulon (1C) ühik amper korda meeter (1A*m) Põhiseadus on Coulumb’i* seadus Põhiseadus on Ampere’i* seadus Välja kirjeldab elektrivälja tugevus (E- Välja kirjeldab magnetinduktsioon (B- vektor)* vektor)* Punktlaeng* Sirgvool* Võrdetegur* Võrdetegur* Elektrikonstant on Magnetkonstant on homogeense homogeense (ühtlase) välja võrdetegur (ühtlase) välja võrdetegur (jõujooned (jõujooned paralleelsed). ...
( B vektori suunda näitab põhjapoolus ) 5. Ampere jõudu kasutatakse elektrimootorites, elektrimõõteriistades, valjuhääldites. Näiteks kõlarid. 6. Lorenzi jõud on jõud mis mõjub liikuvatele laetud osakestele magnetväljas. Jõu suund määratakse vasaku käe reegli abil. Vasaku käe sõrmed näitavad pos. laetud osakeste liikumise suunda ja magnetvälja jõujooned tulevad peopessa, siis väljasirutatud pöial näitab osakestele mõjuva Lorenzi jõu suunda. 7. Sirgvool - jõujooned on ringikujuliselt ümber juhtme. Jõujoonte suund määratakse kruvireegliga. Solenoidi ehk vooluga pooli magnetväli - solenoidi sees on jõujooned paralleelsed sirged - seal on magnetväli homogeenne. 8. Homogeenne magnetväli: Magnetiline induktsioon on kõikjal ühesugune nii suuruselt kui suunalt. Tekib solenoidi sees. 9. Ferromagneetik on aine mis tugevdab talle mõjuvat magnetvälja kuni mitu tuhat korda. N: raud, koobalt, nikkel ning nende sulamid ja ühendid. 10
väljuvad põhjapooluselt ja sisenevad lõunapoolusele. 12. Kaks paralleelset voolu mõjutavad teineteist jõuga, mis on a. pöördvõrdeline juhtmete kaugusega b. võrdeline mõlema juhtme ristlõikepindalaga c. võrdeline juhtmelõikude pikkusega d. võrdeline mõlema voolu tugevusega e. võrdeline juhtmete kaugusega F=K(I1I2*/d)*l K=2*10-7 N/A2 13. Joonisel on sinisega märgitud sirgvool ja punasega selle magnetvälja jõujooned. Milline on voolu suund? a. Alla kruvireegel b. Üles 14. Trafo sekundaarmähise keerude arv on 10 korda väiksem primaarmähise keerdude arvust. Sekundaarmähisel on pinge 12 V. Mitu volti on pinge primaarmähisel? a. 120 Ülekandearv k=U1/U2=N1/N2 15. Kas on õige, et magnetnõela põhjapoolus osutab Maa magnetilisele põhjapoolusele? a. Väär NB
Referaat Magnetism nimi klass 2010 Tallinn Magnetid saavad oma magnetväljade tõttu üksteist eemalt läbi ruumi külge tõmmata ja eemale tõugata. Seda efekti kutsutakse magnetismiks. Magnetism on saanud nime magneesiakivi järgi antiikaja linnast Magnesiast. Üle 2000 aasta tagasi leidsid iidsed kreeklased, et magneesiakivi tükid tõmbavad külge mõningaid metalle. See kivi oli magnetiit, mis on rauamaagi liik. Magnet on objekt, mis käitub samal moel nagu magnetiit. Mõned metallid, nende hulgas kroom, muutuvad nõrgalt magnetiliseks, kui läheduses on magnet. Seda magnetismi, mis kaob, kui magnet on eemaldatud, kutsutakse paramagnetismiks. Ainult kolm metalli koobalt, raud ja nikkel on võimelised muutuma püsivalt magnetiseerituks, kui magnet on lähedale asetatud ja siis eemaldatud. Seda omadust kutsutakse ferromagnetismiks. Magnetväljaks nimetatakse liikuva laetud keha poolt tekitatavat välja. Paigalseisev laeng kutsu...
Magnetism Magnetväli eksisteerib alati vooluga juhtme ümber Püsimagnet keha, mis säilitab magnetilised omadused pikema aja vältel Magneti poolused kohad, kus magnetiline toime on kõige tugevam Magnetvälja põhiomadused: magnetvälja tekitab elektrivool magnetväli avaldab mõju elektrivoolule Pool dielektrikus südamikule keritud traat Elektromagnet raudsüdamikuga pool Vooluga pooli magnetväljas raudsüdamik magneetub ja sellega magnetväli tugevneb Elektromagnetil on püsimagnetiga võrreldes järgmised eelised: 1) tema magnetvälja tugevust ja suunda saab muuta voolutugevuse suuna muutmise teel 2) voolu välja lülitamisel elektromagneti magnetväli kaob Elektromagnetväli sõltub: voolutugevusest (mida tugevam vool seda tugevam magnetväli) keerdude arvust (mida rohkem keerde seda tugevam magnetväli) Elektromagneti kasutamine: 1) elektromagnetkraana 2) elektrikõlisti ...
9. Milliste objektide ümber on magnetväli? liikuvate laetud kehade, vooluga juhtide, liikuvaate vooluga juhtide 10. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad 11. magnetvälja jõujooned väljuvad põhjapooluselt ja sisenevad põhjapoolusele 12. Kaks paraleelset voolu mõjutavad teineteist jõuga, mis on a. võrdeline mõlema vooli tugevusega b. võrdeline juhtmelõigu pikkusega c. pöördvõrdeline juhtme kaugusega 13. Joonisel on sinisega märgitud sirgvool ja punasega selle magnetvälja jõujooned. Milline on voolu suund? alla 14. Trafo sekundaarmähise keeruduse arv on 10 x väiksem primaarsmähise keerduse arvust. Sekundaarsemähisel on pinge 12V. Mitu volti on pinge primaarmähisel? 120V 15. Kas on tõene, et amhnetnõelda põhjapoolus osutab Maa magnetilisele põhjapoolisele? väär. 16. Kas on õige , et liikuva laetud osakese energiat saab suurendada nii elektri- kui ka magnetvälja abil
B = dB = 2r 2r 0 µ0/4 * idl / r2 = ( µ0/4) * (i/r2) 0 dl = µ0i/ 2r Sirgvool B = µ0i/ 2a 5 * 10-5 T Magneetilised poolused ei lange kokku geomeetriliste poolustega. 13. Koguvoolu seadus, Solenoidi väli. magnetvälja jõujooned on kinnised jooned. Seetõttu ei ole väljatugevuse tsirkulatsioon alati 0, nagu see oli elektriväljas. Niisuguse omadusega välja nim keeriseliseks. Koguvoolu seadus - Mistahes kinnises kontuuris mõjuv magnetomotoorjõud on võrdeline selle
Vooluga juht c. Liikuva vooluga juht 10. Magnetvälja jõujooned on kinnised kõverad. 11. Magnetvälja jõujooned väljuvad põhjapooluselt ja sisenevad lõunapoolusele. 12. Kaks paralleelset voolu mõjutavad teineteist jõuga, mis on a. pöördvõrdeline juhtmete kaugusega b. võrdeline juhtmelõikude pikkusega c. võrdeline mõlema voolu tugevusega d. F=K(I1I2*/d)*l K=2*10-7 N/A2 13. Joonisel on sinisega märgitud sirgvool ja punasega selle magnetvälja jõujooned. Milline on voolu suund? a. Alla kruvireegel 14. Trafo sekundaarmähise keerude arv on 10 korda väiksem primaarmähise keerdude arvust. Sekundaarmähisel on pinge 12 V. Mitu volti on pinge primaarmähisel? a. 120 b. Ülekandearv k=U1/U2=N1/N2 15. Kas on õige, et magnetnõela põhjapoolus osutab Maa magnetilisele põhjapoolusele? a
ühesugune. Seega peavad magnetvälja jõujooned: · olema ringikujulised, · nende tsentrid peavad asuma juhtmel ning · nende tasandid peavad olema juhtmega risti. Et valemit lõplikult kirja panna, tuleb veel katseliselt kindlaks teha magnetvälja sõltuvus juhtme kaugusest ja voolutugevusest. 78 Sirgvool, teda ümbritseva magnetvälja ringjooneline jõujoon ning selle tasand. Sirgvoolu magnetväli ja laetud varda elektriväli kahanevad mõlemad võrdeliselt kaugusega, kuid on erineva suunaga. Vastava katseseeria viisid esimesena läbi Jean Biot ja Felix Savart 1820. a., kasutades välja allikana sirgjuhet. Nad tegid kindlaks, et väljatugevus on võrdeline voolu tugevusega juhtmes ning pöördvõrdeline juhtme kaugusega. Et saadud valem on sarnane ühtlaselt laetud
1.1.1.Inertsiaalne taustsüsteem Dünaamika võrrandid ei muutu üleminekul Ist inertsiaalsest taustsüsteemist teisesse,see Taustsüsteem, mis seisab paigal või liigub tähendab,et nad on invariantsed sirgjooneliselt a=0. Taustsüsteemiks koordinaatide teisenduste suhtes. nimetatakse taustkehaga seotud 1.1.2.Ühtlane sirgliikumine koordinaatsüsteemi ja ajaloendamismeetodit ehk kella. Seega taustsüsteem koosneb 1) nim liikumist, kus 1.Ühtlaseks sirgliikumiseks taustkehast, 2) selle koordinaadistikust, 3) keha sooritab mistahes võrdsetes aja mõõtmisviisist. ajavahemikes võrdsed nihked. Sellise liikumise puhul on hetkkiirus võrdne *Trajektoor on keha ...
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
