juurde lisandunud ka Internetis toimuvad vahetused. (Turner 2002) 5. TEOORIA KRIITIKA Vahetusteooria kriitikana on välja toodud, et see • vähendab inimeste suhtluse puhtalt ratsionaalseks protsessiks, mis tuleneb majandusteooriast. • soosib avatust nagu see töötati välja 1970ndatel kui ideed vabadusest ja avatusest olid eelistatud, aga võib olla aegu, millal avatus ei ole parim valik suhtes. • asetab suhted sirgjoonelisele skaalale, kuid mõned suhted võivad samme vahele jätta või minna tagasi intiimsuse seisukohalt. Samuti on see teooria tugevasti juurdunud individuaalsesse mõtteviisi, mis võib piirata selle rakendamist ja kollektivistliku kultuuri kirjeldamist. (Miller 2005) KASUTATUD KIRJANDUS Miller, Katherine (2005). Communication Theories. New York: McGraw Hill. Dillon, Michele (2010). Introduction to Sociological Theory: Theorists, Concepts, and their
1. Ülemine asub frontaaltasapinnas ja on selle suhtes 45° nurga all tahapoole painutatud. 2. 85. millistes tasapindades paiknevad Tagumine asub sagitaaltasapinnas ja selle suhtes 45° külgsuunas kallutatud. 3. Külgmine on poolringkanalid? horisontaaltasapinna suhtes 30° taha ja alla painutatud 86. kus asuvad sirgjoonelisele Esiku (vestiibul) mõigus (horisontaal) ja ümarkotikeses (vertikaal) liikumisele reageerivad retseptorid? 87. millistest osadest koosneb Nina limaskesta haiste-epiteel, milles paiknevad meelerakud (haisterakud, tugirakud) haistmiselund? 88. kus asuvad haistmisretseptorid? Nina limaskesta haiste-epiteelis 1. Õhuga ninna tulevad aineosakesed lahustuvad nina limaskestal 2
tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas. Joonisel 5.6b on kõver 1 tühijooksukarekteristik ja kõver 2 pingelangu sõltuvus ergutusvoolust. Ristumispunkt A vastab endaergutuse lõpule. Kuid reostaadi teatava takistuse juures saavutab ergutusahela kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise. Takistust, mil G endaergutus lakkab, nim. kriitiliseks. Endaergutus on võimalik alles sellisel pöörlemiskiirusel, mis ületab teatud väärtuse ja nim. samuti kriitiliseks. Endaergutuse karakteristik (joonis 5.7), mis kujutab endast tühijooksul G klemmipinge sõltuvust pöörlemiskiirusest ergutusahela muutumatul takistusel. Algul pöörlemiskiiruse
Kestab seni kuni G pinge tasakaalustub pingelanguga ergutusahelas. Joonisel 5.6b on kõver 1 tühijooksukarekteristik ja kõver 2 pingelangu sõltuvus ergutusvoolust. Ristumispunkt A vastab endaergutuse lõpule. Kuid reostaadi teatava takistuse juures saavutab ergutusahela kogutaksitus väärtuse, mille juures pingelangu sõltuvus ergutusvoolust muutub tühijooksukarakteristiku sirgjoonelisele osale puutujaks (sirge 3). Siis G ei erguta ise. Takistust, mil G endaergutus lakkab, nim. kriitiliseks. Endaergutus on võimalik alles sellisel pöörlemiskiirusel, mis ületab teatud väärtuse ja nim. samuti kriitiliseks. Endaergutuse karakteristik (joonis 5.7), mis kujutab endast tühijooksul G klemmipinge sõltuvust pöörlemiskiirusest ergutusahela muutumatul takistusel. Algul pöörlemiskiiruse kasvades
Kehad kuumenevad, kui nendele langeb päikesevalgus. Valgus omab järelikult energiat ja kannab seda ruumis edasi. Energiat saavad edasi kanda kas kehad või lained, mistõttu valguse olemuse kohta võib püstitada kaks hüpoteesi. Valguskiirgus peab olema kas üliväikeste osakeste nn. korpuskulite voog või mingis keskonnas leviv lainetus. Peaaegu üheaegselt ilmus kaks valguse loomust käsitlevat teooriat. Newton, toetudes valguse põhiomadusele, sirgjoonelisele levimsele, väitis 1672.a., et valgus on korpuskulaarse (sõnast korpus - keha) loomuga. Helendav keha pidi ennast välja saatma väga pisikesi osakesi. Need osakesed põrkuvad peegelpinnalt tagasi elastsete kuulikestena. Valguse peegeldusseadusega oli see kooskõlas. Murdumisnähtust aga seletati oletusega, et teine keskond avaldab osakestele tõmbavat toimet. Valguse värvuseid selgitas ta, et igale värvusele vastab erinevate kujuga osakesed.
annaabi.ee 
