, ei toitu,vaid joovad vett KIILISED Puhkeolekus Püünismask, Vaegmoone, Kiired lendajad, Sinikiil, kere kõrval, vastsel:hauka- Vastne:neidis kaks suurt Vesineitsik, missuised liitsilma KAHETIIVALI Ees 2 tiiba, taga Pistmissuised Täismoondega Mõned imevad Sirelane,kärbes, SED sumistid vastne:vagel verd hallasääsk, linnusääsk,parm
Kohastumused põudade üleelamiseks: http://www.youtube.com/watch?v=ZUsARF-CBcI Kohastumused Kohastumused: hoiatamine Kohastumused Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitse/varjevärvus - kamoflaaz Kohastumused Kaitse/varjevärvus Nii kiskjatel kui saakloomadel Kaitsevärvus? Käitumuslikud Kohastumused Mimikri teise liigi, tavaliselt ohtliku, jäljendamine Harilik vapsik, torgib astlaga, aiaiaiai Sirelane ohutu (kahetiivaline) Haava-klaastiib ohutu Kohastumused Toidupuuduse vältimiseks talveuni taliuinak ränne Saiga tatarica http://ngm.nationalgeographic.com/2009/08/mimicry/ziegler-photography aie Kohastumuste kasu/kahjulikkus Kohastumused on väga spetsiifilised, kindlate keskkonnatingimuste jaoks välja kujunenud.
Toituvad väikestest putukatest: lehetäid, kilptäid, tõugud, ripslased, võrgendilestad, munad. Emane muneb mulda, talvitub valmikuna mullas. Lepatriinu röövtoidulised. Tähtsad lehetäide, lehekirpude, kilptäide jt hävitajad. Valmik hävitab elu jooksul umbes sada lehetäid, vastne 10 korda rohkem. Munad munetakse lehetäide koloonia ligidusse, et kindlustada vastsetele toit. Talvitub valmikuna suurtes kolooniates, varjulistes kohtades. 1 pk aastas. Kahetiivalised. Sirelane valmikud toituvad nektarist ja tolmeldavaid taimi, vastsed röövtoidulised. Muneb lehetäi kolooniasse. Vastne haavab saagi süljega ja ja imeb tühjaks. Aastas 2-3 pk. Talvitub valmikuna, vastse või nukuna. Nahktiivalised. Kõrvahark haukamissuised, vaegmoone. Segatoidulised, elav ja surnud taime ja loomne materjal, väiksemad putukad, munad. Emane muneb munakuhja varjatud kohta. Talvitub valmikuna. 1 pk aastas. Teravilja kahjurid Kõrsvilja lehetäi talvitub munana teraviljal
Seega hüpoteesil näib olevat tõepõhi all. Mutatsioonide varieeruvus: Neodarvinism Tänapäevane versioon 5. Adaptatsioon e kohanemine, finess e kohanemus, koadaptatsiooni mõiste Adaptatsioon e kohastumus tekib, säilub või muutuvad LV mõjul. Varjevärvus, hoiatusvärvus (lepakas), mimikri (pettekohastumus, imiteerib teist organismi, nt herilane ja sirelane, kõrvenõges ja iminõges, liblikate tiibadel silmtäpid, loomad kardavad), mimetism (ollakse elutalooduse objekti sarnane, nt maamõõtja) Adaptatsioon on liigi kohastumine mingitele konkreetsetele keskkonnatingimustele (elusa, elutu keskkonna). Kohastumine on alati suhteline. Adaptatsioonid ei ole kunagi täiuslikud (tekivad väga aeglaselt). Kohanemus võib olla ühe asja jaoks kasulik, teise tingimuse jaoks kahjulik. Samas looduskeskkond kogu aeg muutub
Põõsarindes: paakspuu, paju, lodjapuu. Rohurinne on üsna liigirikas: tarnad, luht-kastevars, sookastik, soopihl, ahtalehine villpea, sootulikas, lubikas, kullerkupp, pääsusilm. Samblarinne: harilik teravtipp, sirbikud, kähar sulgsammal, kohati ka turbasammal. Niitude selgrootuid: lapsuliblikas, pääsusaba, verikireslane, maipõrnikas, marjalutikas, kuldpõrnkas, admiral, koerliblikas, päevapaabusilm, emane jaanimardikas, sirelane, siniliblikas, õiesikk, ristämblik, kodumesilane, krabiämblik, kimalane, vahustaja, seitsetäpp-lepatriinu, kakstäpp lepatriinu, triiplutikas, sirts, harilik rohutirts, harilik niidutirts, heinaritsikas, harilik lauluritsikas. Niitude imetajaid: halljänes, niidu-uruhiir, pisihiir, kärp, nirk, rebane, metskits. LÄÄNEMERI -sisemeri, mis on ühendatud Põhjamerega Taani väinade kaudu -suuremad lahed: Põhjalaht, Soome laht ja Liivi laht
Iseloomustus: … a) Kuldpõrnikas. Putukarühm: … Iseloomustus: … Ülesanne 2. Putukaid on maailmas loomadest kõige rohkem. Kirjuta, millised kohastumused ja kuidas aitavad kaasa nende laiale levikule. Kirjuta 4 vastust. Ülesanne 3. 3.1. Kirjuta loetelus olevad putukate nimetused tabeli õigesse lahtrisse. Tabelis on 4 veergu ja 2 rida. Loetelu: Päevapaabusilm, toakärbes, kodumesilane, käätsusikk, laanekuklane, veiseparm, admiral, hallasääsk, pääsusaba, herilane, sirelane, pähklikärsakas, pargijooksik. Liblikad Mardikad Kahetiivalised Kiletiivalised 3.2. Kirjuta vähemalt üks tunnus, mille poolest kahetiivalised erinevad kiletiivalistest. --- 17 Ülesanne 4. 4.1. Tõmba joon alla nendele putukatele, kes imevad verd. Toakärbes, põdrakärbes, lihakärbes e porilane, kihulane, hallasääsk, surusääsk, parm. 4.2. Miks vajavad pistesääsed verd? 4.3. Milliseid haigusi kannavad troopilistel aladel inimesele edasi sääsed?
annaabi.ee 
