Ma ei ütleks muud, kui seliine mulje jääb neile, kelle jaoks on ainult nõukogudeaegsed humoristid humoristid. Neil tõesti ei tule. Aga on ju naljategijaid küll - Pehmed ja Karvased on korralik huumor, Sakala ja Võrumaa Teataja huumorileheküljed on heal tasemel. Kasvõi Bluusivennad oli ju huumor Kuna oles võimalik kullelda sinu uut tseedeed või lindisalvestit? noo omma sellise asja mis lätt võromaa nuurile mehille pääle. Sinnu tsiteeritas ikk päris pallo. Olet võromaa 10 meestelle pallo andnu. Kas uusi viisijuppõ või salme ka tule, kasvai paprepääl pisukõsõ raamatuna. Nuu umma hää asja kaasa võtta koskile ja lukke naile kes asjast ei maad ei mütsü mõista. Moment ei ole raamatut tuleman, a ku valla päsess, küll sis naid tule - materjaali om kogunenu jah
keel ega ka kaasaegne eesti keel Uus kirjaviis Lähtus soome keele, mitte ladina-saksa eeskujust Pikad vokaalid kirjutatakse kahekordselt, lühikesed ühekordselt Olev kääne Millised on oleva käände küsimused? Näiteid uuest kirjaviisist kue `kuue' sep `sepp' önnis `õnnis' harro `haru' karro `karu' wöiks `võiks' Tsitaate uuest kirjaviisist "Et ma küll sinna uuendamisse waimo immeks pannes kidan, siiski ei ussalda ma ni järsko sinnu jälgede sisse astuda, enne kui te-radda natukenne laiemaks sab tallatu" - F. R. Kreutzwald "Omal ajal ka ei tahetud loobuda vanast kirjaviisist (luggema ramatuid) ja vastu võtta Ahrensi reformi, aga ometi tuli hiljem järele anda, sest et uus kirjaviis on parem." - Johannes Aavik 1936 Kasutatud kirjandus Ehala, Martin, Külli Habicht, Petar Kehayov, Zabrodskaja Anastassia 2012. Keel ja ühiskond. Õpik gümnaasiumile. Tallinn: Künnimees. Kasutatud internetiallikad
Selleks ostis ta laeva ja sõitis sellega Küprosesse igasugust vara müüma. Tal ei õnnestunud äri teha ja ta pidi kauba vähema eest ära andma, mis ta laostumiseni viis. Ta otsustas teiste varade röövimisega oma kahjud katta. Raffaello müüs oma suure laeva, ostis korsaarilaeva ning alustas türklaste vara omastamist. Ta vara kasvas üle kahe korra ning mees otsustas lõpuks koju sõita. Koduteel tekkisid suured lained ja ta põgenes varjule väikese saare taha. Sinnu jõudis ka genaulaste kaubalaev. Nad otsustasid Landolfo laeva üle võtta ja viisid mehe ühele kaubalaevale. Järgmisel päeval paiskas lainetus selle laeva karile ja see purunes. Ta haaras ühest kastist kinni ja hulpis merel terve päeva ja öö. Vaene naine, kes rannas nõusid pesi nägi Landolfot vees hulpimas, tiris ta kaldale ja viis ta koju sauna, et ta sooja saaks. Naine hoolitses ta eest mitu päeva. Üles ärgates avas Landolfo kasti ja avastas sealt vääriskivid
· Helilised klusiilid ja sibilandid: deed'ä 'taat, mees', jezä 'isa' · Tagavokaalsetes sõnades vene l: kala · H säilinud: kabõhhõzõq 'neiud' · S- või st- translatiiv: ilozas ilozast 'ilusaks' · Hn-, h- või n-illatiiv: poodihn-poodih-poodin 'poes' Kraasna · Arhailised sõnad: taidma 'oskama', mõistuz 'mõistatus' · Keskkõrged vokaalid kõrgenenud nasaalide, s-, h-ees_ ummaq '(nad) on' · Osastavad geminatsioon: sinnu 'sinu' · B-tunnuseline keskvõrre: parõb 'parem' · St-translatiiv: hummogust 'hommikuks' · J sõnaalgulise i/e ees: jimä 'ema', jezä 'isa'
tagavokaalsetes sõnades vene l; h säilinud: kabõhhõzõq ‘neiud’; s- või st-translatiiv: ilozaz – ilusast ‘ilusaks’; hn, h- või n-illatiiv: poodihn – poodih – poodin ‘poes’; Kraasna Arhailised sõnad: taidma ‘oskama’, mõistuz ‘mõistatus’; keskkõrged vokaalid on kõrgenenud nasaalide, s- ja h ees: ummaq ‘(nad) on’, kisväq ‘odrad’, lihm ‘lehm’; osastavas geminatsioon: sinnu ‘sind’, kannu ‘kanu’; b-tunnuseline keskvõrre: parõb ‘parem’; st-translatiiv: hummogust ‘hommikuks’; j sõnaalgulise i/e ees: jimä ‘ema’, jezä ‘isa’; Võrdlus: Leivu on kõige keerulisem, Lutsi keskmine, Kraasna kõige mõistetavam. 15
Ent ka Peipse järv om talwel ea nink lume al igaw nätä… (Maa-rahwa… 1858: 29) Soode kohta tõdeb jutustaja, et need ei kasvata midagi muud tarvilik- ku kui tetri ning muid metsalinde, kuid samas on teema sujuvalt seosta- tud kraavitamise-jutuga: kui need alad ükskord inimeste töö ja vaevaga tahendatakse, tuleb neist tunduvalt väärtuslikumaid põllu- ja metsa- maid. Huvitav ja emotsionaalne on samas jutus Narva joa kirjeldus. Ent nüüd wea mina sinnu pool wägisi weel wersta wiis kõrwale Peipse poole J o a l a mõisa, Narowa jõe weeren, üte suurt Jumala imeteku kae- ma. Narowa jõgi tulep Peipsist wälja nink lät Soomemere lahe sisse. Ent enne kui jõgi Narwa liina manu jõwwap, Joala mõisa lähükesen, kukup jõgi äkitselt kõrgelt kaldalt maha orgu, sääratse mürina nink praginaga, et jäle om nätä nink kuulda. (Maa-rahwa… 1858: 34–35) See kirjeldus tundub olevat esitatud eesmärgiga avada talupoegade
annaabi.ee 
