Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"sinisetriibuline" - 5 õppematerjali

Etioopia
6
doc

Etioopia

....... 5 Sinine Niilus.........................................................................................................................5 2 Üldandmed Pindala: 1 127 127 km2 Rahvaarv: 73 053 000 (2005. aasta seisuga) Rahvastiku tihedus: 64,8 in/km 2 Pealinn: Addis Abeba Keel: amhari Lipp: Rohelise-, kollase- ja sinisetriibuline ning keskel on Etioopia vapp SKT: 106,602 miljonit USA dollarit (2008. aasta seisuga) SKT elaniku kohta: 1346 USA dollarit (2008. aasta seisuga) Rahaühik. Birr (ETB) 3 Geograafiline asend Etioopia paikneb Aafrika maailmajaos ja Aafrika mandri idaosas. Põhjast piirab Etioopiat Eritrea, läänest Sudaani Vabariik, lõunast Keenia, kirdest Djibouti ning idast Somaalia.

Geograafia → Geograafia
23 allalaadimist
Koolielu tänapäeval ja vanasti
8
doc

Koolielu tänapäeval ja vanasti

Neist oli ainult kaks last, kes polnud sokki puutunud. Nad jäid ahju äärde seisma ning nendeks lasteks olid minu vanaema ja klassi kõige targem poiss, kes oli matemaatik. Direktor vaatas lastele, kes olid sokki puutunud, otsa ja muigas. Siis helises kell ja asi oli lõpetatud. Ei noomimist, riidlemist ega midagi. Vanaema lõpetas Käina koolis kaheksanda klassi ning läks edasi Kärdla Keskkooli üheksandasse klassi. (aastal 1963) Siis oli koolivorm selline: sinisetriibuline pluus, pikkade käistega, tumesinine pihikseelik. Vahetusjalatsid olid kohustuslikud. Nendega ei tohtinud õues joosta, ainult siis, kui oli kevad ja sügis, ning kuivad ilmad. Korrapidajad kontrollisid seda, ega vahetusjalanõudega õues ei joosta. Kord oli üsna range ning seda rikuti väga harva. Väga harva sai keegi õpetajalt noomida või märkuse. Keskkoolis lõikasid tüdrukud juba juukseid, lokke ei tehtud. Mitte mingisuguseid ehteid ei

Eesti keel → essee konkurss
43 allalaadimist
Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö
38
doc

Haridusest Eestis Nõukogude võimu ajal- uurimustöö

- Ei olnud kohustuslik. - Koolivorm puudus. - Koolivorm oli kohustuslik- tüdrukutel seelik, pluus ja jakk- kõigil ühesugused; poistel pintsakud ja püksid, enam-vähem tumedad. - Koolivorm oli kohustuslik, ehkki seda nõuet ,,moodsamad olla tahtvad" püüdsid eirata. Aga harjuti kandma ja üldiselt oli pilt ühtlane. Lõi nö ühtekuuluvustunde. - Koolivorme oli minu õppimise ajal vist kolm. Vormide varieerimisvõimalusi tüdrukute jaoks oli küll. Nt esimene vorm: valge- sinisetriibuline pluus, must või sinine volditud seelik ja must põll; tumesinine kleit valge krae ja kätistega ja must põll; pidulikuks puhuks valge pluus, seelik ja põll. - Tüdrukutel tume seelik ja sini-valgetriibuline pluus või tume kleit valge kraega. Pidulikul puhul valge pluus tumeda seelikuga. Poistel sama, ainult seeliku asemel tumedad püksid. Lisaks punane pioneerikaelarätt iga päev. 23 6. Kokkuvõte Kui senisest Eesti Vabariigist sai 1940

Ajalugu → Ajalugu
120 allalaadimist
Eesti keele reeglid
36
docx

Eesti keele reeglid

Tallin-Tartu vaheline Minuvanune Enam-vähem Kõigepealt Üksainus Siia-sinna Veel kord Aja jooksul Minuvanune Otsekui Edasi-tagasi Soome lahe äärne Seesama Igaüks Ülesöömine/üle söömine Sellessamas Üles-alla Kasvõi/kas või Peipsi-äärsed külad Valge-sinisetriibuline Kogu aeg Kahe ja poole aastane Sinimustvalge Tolle aja Mahakirjutamine/maha kirjutamine Kahesaja viiekümne Tol ajal kilone Laine hari Vähem riskantne Niikuinii Sellesarnane Enese otsimine Hästi Kellaviietee tasustatud(kuidas?) Sõnaliigid

Eesti keel → Eesti keel
74 allalaadimist
Turismigeograafia kordamine eksamiks
27
docx

Turismigeograafia kordamine eksamiks

käsitööpoodidest võib leida musta värvi riidest ja muhu tikandiga kaunistatud käsitööesemeid. 35. Kihnlased kört ehk kihnu naise villane rahvariideseelik on igapäevases kasutuses. Körti kannavad täna väikelapsed, neiud, naised kui ka eakad vanamemmed. Seega on Kihnu ainus koht Eestis, kus turist näeb traditsioonilist rahvarõivast ilma, et peaks muuseumisse minema. erkpunane kört ­ kannavad noored; sinisetriibuline kört ­ kandja leinab, lahkunud on kaugem sugulane; mustatriibuline kört ­ kandja leinab, lahkunud on lähedane. Külgkorviga mootorratasja kastiautost turismibuss. Kihnu mehed ja naised kasutavad saarel igapäevase sõiduvahendina külgkorviga mootorratast. Kihnu kaluritest mehed on mootorratast veidi töösõbralikumaks disaininud ­ kalurite mootorratastel on külgkorvid kalakastiga asendatud. Kaasaegset reisibussi Kihnu saarel ei leidu

Turism → Turismigeograafia
20 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun