tõrsik, koguluuvili, kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja
kogupählike *siia kuulub 4 alamsuguk enelalised (enelas, pihlakas), kibuvitsalised (mõõl, maran, murakas, maasikas, kibuvits), õunapuulised (õunapuu, pirnipuu, pihlakas, viirpuu), ploomipuulised (kirsipuu, ploomipuu, toomingas) *veel lillakas, ojamõõl, põõsasmaran, hanijalg, angervaks, kortsleht Kellukalised: *viietine õis korrapärane, sinine, valge, kollane *liitlehise tupe ja krooniga *vili kupar *esineb piimamahl (kurekellukas, tähk-rapuntsel, har sininukk, nõgeselehine kellukas, ümaralehine kellukas) Liblikõielised: * Liblikõielised on rohttaimed, lähistroopikas puud ja põõsad * Tavaliselt on neil liitlehed (sulgjad või sõrmjad), vähestel lihtlehed *Enamasti viietised õied paiknevad pms. kobarais ja nuttides * Kroon on liblikjas koosneb ülemisest, kahest külgmisest ja kahest alumisest kokkukasvanud kroonlehest *vili kaunvili * juurtel sümbioosis elavad mügarbakterid seovad õhulämmastiku ja rikastavad mulda
maamõõl, põldmari, vaarikas, lillakas, soomurakas, rabamurakas, metsmaasikas, muulukas, angervaks, angerpist, tedremaran, hanijalg, põõsasmaran, soopihl, kortsleht, harilik pihlakas, pooppuu, viirpuu, aed-õunapuu, pirnipuu, mets-õunapuu, laukapuu. Sk. Kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga. Vili: kupar. Piimmahl. N: laialehine kellukas, kurekellukas, nõgeselehine kellukas, harilik kellukas, ümaralehine kellukas, harilik sininukk, tähk-rapuntsel. Sk. Ristõielised - Rohttaimed, harva poolpõõsad. Õis neljatine kuue tolmukaga, kahesuguline, õiekate kaheli. *K2+2 C4 A4+2 G(2). Lehed mitmeti lõhestunud, sageli esinevad kõrvakesed, abilehti pole. Sisaldavad sinepiõli. Vili: kõder, kõdrake, pähklike v. laguvili. N: harilik litterhein, harilik hiirekõrv, põld-rõigas, põld-sinep, püstkollakas, hall kogelejarohi, mädarõigas, rakvereraibe ehk tõlkjas, liiv-merisinep, merikapsas, harilik sinerõigas, mets-
ümbritseb üldkatis, vili: seemnis, I alamsuguk. 6 putkõielised - õisikus ainult putkõied või ainult lehterõied või putk- ja keelõied; II alamsuguk. keelõielised - õisikus ainult keelõied. kellukalised - Viietine õis korrapärane, sinine, valge v. kollane, liitlehise tupe ja krooniga, piimmahl, vili: kupar; Eestis kellukas, rapuntsel, sininukk. maltsalised - Lehed vastakud v. vahelduvad, võivad olla lihakad või puududa, õiekate lihtne, väga väike või taandarenenud. Õied õisikutes ühe- v. kahesusgulised, lehekaenaldes, tuultolmlejad, viljad kohastunud levimiseks loomade ja tuulega; valge hanemalts. nelgilised - Rohttaimed, putuktolmlejad; vars sageli jämenenud sõlmekohtadega; lehed kitsad, terveservalised, vastakud, abilehtedeta; õied kahesugulised, õiekate kaheli, korrapärane, viietine; õieneelus lisakroon; tolmukaid
Tolmuterad pole mitte tolmukapeade pinnal, sageli tekivad tolmukapeadest torud, kuhu tolm sisse variseb ja siis torust läbi kasvava emakakaelaga välja tõugatakse Varuaineks inuliin Sugukond ubalehelised - Menyantaceae Ubaleht Sugukond kellukalised – Campanulaceae Nüüd lisatud siia sugukond lobeelialised Rohttaimed, piimasoontega Lehed vahelduvad Õied viietised, kroon liitlehine, aktinomorfne või sügomorfne Vili: kupar Eestis perekonnad: kellukas Campanula sininukk Jasione lobeelia Lobelia rapuntsel Phyteuma Sugukond korvõielised Asteraceae # rohttaimed, mõned puitunud varrega, puid pole # esineb piimmahl # kroon viietine, liitlehine, tolmukad liitunud # taandarenenud tupplehtedest tekib pappus # lehterõied, putk- ja keelõied # õied alati korvõisikus, mida ümbritseb üldkatis # vili: seemnis Selts uniohakalaadsed - Dipsacales Põhjapoolkera taimed, 2- 8 sugukonda, olenevalt käsitlusest, 1000 liiki
pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. · Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek ploom, laukapuu. · Sugukond kellukalised Korrapärane viietine õis, sinine, valge või kollane, esineb piimmahl, viljaks kupar Kroonlehed kokku kasvanud ja tupplehed kokku kasvanud · Perek kellukas (nõgeslehine kellukas, kurekellukas, harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. · Sugukond nõgeselised Lehed vastakud, kõrvekarvadega, noored taimed väga vitamiinirikkad · Kõrvenõges, raudnõges · Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) · Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi,
pihlakas, pooppuu), perek viirpuu, perek õunapuu (aed- ja metsõunapuu), perek pirnipuu. Alamsugukond ploomipuulised: ül sigimik. Perek kirss, perek ploom, laukapuu. Sugukond kellukalised Korrapärane viietine õis, sinine, valge või kollane, esineb piimmahl, viljaks kupar Kroonlehed kokku kasvanud ja tupplehed kokku kasvanud Perek kellukas (nõgeslehine kellukas, kurekellukas, harilik, ümaralehine), rapuntsel (tähk), sininukk. Sugukond nõgeselised Lehed vastakud, kõrvekarvadega, noored taimed väga vitamiinirikkad Kõrvenõges, raudnõges Sugukond ristõielised Rohttaimed, neljatine ja kahesuguline õis, kaheli õiekate, esinevad kõrvakesed, abilehti ei ole. Lehed lõhestunud, vahelduvalt Suur seemneproduktsioon ja kiire areng (seetõttu palju umbrohtusid) Litterhein, hiirekõrv, põldsinep, hall kogelejarohi,