Metsa vanus umbes 70 aastat. Tegemist on loodusliku puistuga.Põdrakahjustused. Leitud mullaprofiil: AO-G1-G2. Põhjavesi alates 40 cm. Määratud muld oli G(I) ehk küllastumata gleimuld, sest mulla pH on <5,4, muld on alaliselt liigniiske ja profiil on tugevasti gleistunud (Kõlli, R. 2003). Kasvukohatüüpon tarna. Maksustamine: 1827 ja 3209 vahepeal EEK hektari kohta. Alusmetsast võib lisaks leida ka paakspuu, pajud, kadakas ja harilik lodjapuu. Alustaimestikus võib lisaks leida tarna, sinihelmikat, jänesekastikut, lubikat, angervaksa jt. (Lõhmus, E. 2004). Maa-ameti mullakaardilt oli selles piirkonnas LIg ehk gleistunud õhukeselt leetunud leedemuld. (Eesti Maa-amet 2011). Teine kaeve Teise kaeve tegime Tartu maakonnas, Meeksi vallas, Järvselja Õppe- ja Katsemetskonnas kvartalil number 228.Kõlvik on mets, tegemist oli raielangiga. Reljeef oli laineline. Arvatavasti kasvas seal mänd ja kask. Alusmetsas olid pihlaka ja musta lepa võsud. Alustaimestik: mustikas, metshein, sinakas
Madalsoo (mds) kkt Võrreldes loduga on: 1. üleujutused pikemaajalised 2. turvas en tüsedam 1-2m, hästi kuni keskm lagunenud. Esineb mitmesuguse tüseduse ja lagunemisastmega madalsoo turvasmuldadel; põhjavesi väheliikuv. Puistu- valdava osa moodust sookaasikud, järgnevad männikud, vähesel määral kuusikuid; vähese tootlikkusega, IV-V bon. Alusmets- hõre, en esinevad pajud, madal kask ja paakspuu. Alustaimestik- dom tarnad, sagedased ka sookail ja soopihl, kohati pilliroogu ja sinihelmikat; levinud rohkem Lääne- ja Lõuna-Eestis, 1,6% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suht suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 1.9 Samblasoometsad- Iseloom vähelagunenud turbasamblakihi esinemine. Alustaimestikus dom turbasammal, puudest mänd. Siirdesoo (ss) kkt Tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel). Muld- tav alumised turbakihid
turvasmuldadel. Võrreldes loduga on: 1) üleujutused pikemaajalised, 2) turvas enamasti tüsedam 1-2 m, keskmiselt lagunenud. Põhjavesi väheliikuv. Valdava osa moodustavad sookaasikud - 75%, järgnevad männikud - 20%, vähesel määral kuusikuid - 4%. Puistud vähese tootlikkuse ja väikese täiusega, IV-V bon. Alusmets hõre, enamasti esinevad pajud, madal kask ja paakspuu. Alustaimestikus domineerivad tarnad, sagedased on ka sookail ja soopihl, kohati pilliroogu ja sinihelmikat. Levinud rohkem Lääne- ja Lõuna- Eestis, 5% metsadest. Madalsoomuldade viljakus on suhteliselt suur, kuid selle ära kasutamist takistab liigniiskus ja mulla puudulik aeratsioon. 1.9 Samblasoometsad Iseloomulik on vähelagunenud turbasamblakihi esinemine. Alustaimestikus domineerib turbasammal, puudest mänd. Esinevad siirdesoo ja raba kasvukohatüüp. Siirdesoo (ss) kasvukohatüüp - tekib madalsoo või lodu edasisel soostumisel (rabastumisel). Turvastumise tõttu
leedemullad. Metsakõdu on kuni 15 cm paksune, sellele järgneb õhuke huumushorisont (võib ka puududa). Puistutest kasvavad enamasti I-III bon. männikud, kus kaaspuuliigiks on kuusk, kas II või isegi I rindes. Samblarinne on liigirikas ja tüse. Puhmarindes domineerib pohl ja mustikas, rohttaimi on üpris tagasihoidlikult, kohati võib üsna ohtralt kasvada kilpjalga (Pteridium aquilinum) ja võnk-kastevart (Deschampsis flexuosa), noorendikes ja raiestikel h. sinihelmikat (Molinia caerulea). Palumetsades eristatakse pohla ja mustika kasvukohatüüpi. Eraldi vaatleme veel jänesekapsa-pohla, karusambla-mustika ja jänesekapsa-mustika alltüüpe. Pohla kasvukohatüüp (ph) Kasvukohatüüp esineb reljeefi kõrgematel osadel: luidete nõlvadel, sanduritel, mõhnastikel, moreenkühmudel jne., mikroreljeef tasane kuni nõrgalt lainjas. Mulla lähtekivimiks on enamasti tüsedad, mitmesuguse päritoluga (fluvioglatsiaalsed,
kask ja paakspuu. Võib leiduda ka sekundaarseid kaasikuid. Boniteet (enamasti 4 cm jämedusastmega) olid Alustaimestikus domineerivad tarnad, sagedased II-IV. peaaegu eranditult kasutusel varasemal on ka sookail ja soopihl, kohati Alusmets hõre: pajud, paakspuu. perioodil, mil andmetöötlus toimus käsitsi. pilliroogu ja sinihelmikat. Alustaimestik sarnane mustika kasvukohatüübi Sellise klupi eelis: Võimaldab puid Levinud rohkem Lääne- ja Lõuna- Eestis, 5% taimestikuga, iseloomulik on puhmaste, läbimõõdu järgi hõlpsasti jagada rühmadesse metsadest. eelkõige mustika ohtrus. (diameetriklassidesse), see omakorda
annaabi.ee 
