raske otsustada kumb vorm on sobivam. Suurema osa ajast juhildutakse sisetundest või intuitiivsetest reeglitest, sest vanematele inimestele ja võõrastele öeldakse teie ning sõpru, tuttavaid ning teisi lähedasi kõnetatakse sinatades. Kuid üsna raske on piiritleda ju seda, kui vana on siis ikkagi vana, kui võõrast võib võõraks nimetada ning kas tuttavat, keda pole aastaid näinud, tasub sinatada. Kirjatöö käigus selgitati välja mis olukordades kasutatakse teietamist ja millal sinatamist. Analüüsitava materjalidena käsitleti Leelo Keevalliku artikleid, kus autor tõi sisse kooliõpilaste arvamused seoses antud teemaga. 1. Ühiskond ja kõnetamine Kõnetamisel on ühiskonnas märkimisväärne tähtsus. Selle abil määrab inimene ise, mis rolli tema kaasvestleja kuulub ning sealhulgas teadvustab, mis laadi vahekord tal teise kõnelejaga on ning kuidas ta temasse suhtub. Samuti väljendatakse ootusi, mis vestlejatel teineteise suhtes on, ning luuakse ühiskondlikke suhteid
koridoris nii suur müra ja kisa , et ei kuulnud õigesti isegi seda , mis ise rääkisin . Muidu üldmulje jäi ikka hea , õpetajad on väga head ja kassikaaslased on ka toredad . Pikapeale olen hakanud sellega harjuma , mis toimub . Kooli sisse elamine ja aru saamine , et ei käi enam põhikoolis võttis ikka aega ja arvan , et ega praegugi veel pole kõik päris selge . Tulles tagasi õpetajate juurde siis nendega oli ka raske kohaneda, sest osad soovisid sinatamist, aga teised teietamist . Eks ka sellega tuli harjuda ja nüüd on ikka teada , keda kuidas kutsuda . Eks see oli raske kõigile, kes maalt tulnud . Selle kõigega tuli harjuda ja see võttis aega, aga ega ma praegu ka uue kooliga harjunud ei ole . Loodame , et kõik laabub . Klassijuhatajad rääkisid õppeedukuse kohta ka tõtt, alguses see langes ikka kõvasti, aga sellest pidi tegema omad järeldused ja tuli õppima hakata, sest kõikide
Koormani juures oli juba mitu inimest, oli arvestatud, et kõik inimesed on paaris(peale Riksi). Virve ja Jaak olid üks paaridest, mis tegi Jaagule head meelt. Alguses Virvet ei olnud aga ta tuli hiljem(ta oli sõbrannaga flöödimuusikat kuulanud).Peale sööki läksid Jaak ja Virve aeda vaatama, siis tuli Jaagul mõte et võiks tema vana maja vaatama minna.Nad rääkisid,ning Jaak ütles Virvele, et tüdruk teab temast juba nii palju, et nad võiksid sinatama hakata, aga enne sinatamist pidi suudlema. Läksid tagasi sünnipäevale. · Jaak nägi õudusunesid- maadles Suure-Tiiaga. Ta soovis , et see oleks olnud Virve. Algas ta halb päev. Koolis küsis inglise keele õpetaja Jaaku vastama aga poiss polnud midagi õppinud, Jaagu õnneks tuli aga just siis klassi sisse Ambel, kes kutsus tema, Laasiku, Trulli kaasa. Kutsuti õpilasi ka teistest klassidest ja mindi Wikmani koju. Wikman oli haigeks jäänud, ning teatas et koolis vastutab inspektor Ambelja et on
flöödimuusikat kuulanud. Jaak tundis rahulolematust, sest ta ei teadnud flöödimuusikast midagi. Peale söömist soovitati külalistel aeda vaatama minna ka Jaak ja Virve läksid. Korraga ütles Jaak, et nad võiksid koos virvega tema vana maja vaatama minna, mis sealsamas lähedal asus. Mindigi. Jaak jutustas Virvele pikki lugusid oma lapsepõlvest .Lõpuks ütles Jaak, et Virve teab temast juba nii palju, et nad võiksid sinatama hakata. Enne sinatamist aga pidi suudlema, arvas Jaak (sellist julgust tekitas muidugi ka vein, mida Koormani pool sai joodud). Nad suudlesid nind läksid Koormani poole tagasi. Jaak kuulis, et Riks (Laasik) oli teda otsinud, kuid teda leidmata minema läinud. Lahkusid ka Virve ning Jaak. Teel soendas Jaak neiut. Varsti oldi Pukspuude trepil Jaak pidas uuesti suudlemist veidike sobimatuks ja ütles siis, et helistab. Virve soovis aga, et enne eksamite lõppu mitte, sest muidu läheb eksamitel halvasti
Jaak tundis rahulolematust, sest ta ei teadnud flöödimuusikast midagi. Peale söömist soovitati külalistel aeda vaatama minna ka Jaak ja Virve läksid. Korraga ütles Jaak, et nad võiksid koos virvega tema vana maja vaatama minna, mis sealsamas lähedal asus. Mindigi. Jaak jutustas Virvele pikki lugusid oma lapsepõlvest .Lõpuks ütles Jaak, et Virve teab temast juba nii palju, et nad võiksid sinatama hakata. Enne sinatamist aga pidi suudlema, arvas Jaak (sellist julgust tekitas muidugi ka vein, mida Koormani pool sai joodud). Nad suudlesid nind läksid Koormani poole tagasi. Jaak kuulis, et Riks (Laasik) oli teda otsinud, kuid teda leidmata minema läinud. Lahkusid ka Virve ning Jaak. Teel soendas Jaak neiut. Varsti oldi Pukspuude trepil Jaak pidas uuesti suudlemist veidike sobimatuks ja ütles siis, et helistab. Virve soovis aga, et enne eksamite lõppu mitte, sest muidu läheb eksamitel halvasti
kuulanud. Jaak tundis rahulolematust, sest ta ei teadnud flöödimuusikast midagi. Peale söömist soovitati külalistel aeda vaatama minna ka Jaak ja Virve läksid. Korraga ütles Jaak, et nad võiksid koos virvega tema vana maja vaatama minna, mis sealsamas lähedal asus. Mindigi. Jaak jutustas Virvele pikki lugusid oma lapsepõlvest .Lõpuks ütles Jaak, et Virve teab temast juba nii palju, et nad võiksid sinatama hakata. Enne sinatamist aga pidi suudlema, arvas Jaak (sellist julgust tekitas muidugi ka vein, mida Koormani pool sai joodud). Nad suudlesid nind läksid Koormani poole tagasi. Jaak kuulis, et Riks (Laasik) oli teda otsinud, kuid teda leidmata minema läinud. Lahkusid ka Virve ning Jaak. Teel soendas Jaak neiut. Varsti oldi Pukspuude trepil Jaak pidas uuesti suudlemist veidike sobimatuks ja ütles siis, et helistab. Virve soovis aga, et enne eksamite lõppu mitte, sest muidu läheb eksamitel halvasti
1) Presidendi saabumisel ja lahkumisel tõusevad kõik püsti; 2) Kätlemisel ulatab esimesena käe president või presidendi abikaasa; 3) Presidendi juuresolekul võib istuda alles siis, kui president on andnud selleks märku; 4) President alustab ja juhib vestlust; 5) Presidenti kõnetatakse: ,,Härra Vabariigi President" või ,,Härra President" 6) Presidendi abikaasat kõnetatakse: ,,Proua ....(nimi)" 7) Presidenti ei sinatata ametlikel kohtumistel. Kui president peab eravestluses sinatamist võimalikuks, siis ütleb ta seda ise. Külalised Presidendil on õigus kutsuda kohtumisele mis tahes institutsioon või isik oma riigist. Kellelgi ei ole õigust lükata tagasi presidendi kutset.Kui kutsutu ei saa tulla, tuleb sellest kohe teatada protokolliosakonnale. Soovitud audients või visiit lepitakse alati enne ja aegsasti kokku kantselei protokolliosakonnaga. Üritused Tseremooniatel, talitustel, kohtumistel on kutsekaardile märgitud, et kohal on ka Vabariigi President
annaabi.ee 
