4) Punavetikas a) Agarik kasvab kõige sügavamal vees b) Karevetikas kõige rohkem saastatud veekogus Mõiste: veeõitseng (otsisin netist seletuse) Veeõitseng - mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus.Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveelistes kui ka soolase veega veekogudes. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks see sõltub vohavast liigist ja järvereziimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja eutrofeerumise. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on sinivetikad. Veeõitseng toimub sagedamini suvel sooja ja tuulevaikse ilmaga, harvem talvel jääkatte all.
Cr2O72- CO32- NO3- Cl- I rühma anioon, AgNO3 lisamisel tekkinud sade lahustus HNO3 toimel täielikult. (COO)22- tõestamine Ca2+-iooniga sadet ei tekkinud ning lahuse värvus ei muutunud. Seega puudusid (COO)22--ioonid. CrO42- tõestamine Hapestasin analüüsitavat lahust ning lahuse värvus muutus kollasest oranziks. Järelikult leidusid lahuses kromaatioonid. Cr2O72- tõestamine Hapestasin analüüsitavat lahust ning seejärel lisasin SO32--ioone sisaldavat lahust. Lahus ei värvunud sinakasroheliseks, järelikult puudusid analüüsitavas lahuses dikromaatioonid. SO42- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele konts. soolhapet. Seejärel lisasin BaCl 2. Tekkis valge sade. Seega eksisteerisid analüüsitavas lahuses sulfaatioonid. CO32- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele hapet. Lahusest ei eraldnud gaasi (CO2), järelikult puudusid lahuses karbonaatioonid. NO3- tõestamine Lisasin analüüsitavale lahusele FeSO4. Tekkis sade, lisasin lahj. H2SO4 lahust kuni sade lahustus.
Lõpuks tekib kolesterooli polüeensete sulfoonhappe derivaatide segu. Töö käik · Kolme puhtasse katseklaasi valatakse pipeteeritakse2 ml kolesterooli, taimse rasva (oliiviõli) ja loomse rasva (searasva) lahust metüleenkloriidis · Igasse katseklaasi lisatakse 6...7 tilka äädikhappe anhüdriidi ja 4...5 tilka kontsentreeritud väävelhapet ning loksutatakse · Kolesterooli sisaldav lahus muutus sinakasroheliseks · Oliiviõli sisaldav lahus muutus veidi rohekaks, kuid kuna see on taimne rasv, näitab see hoopis fütosterooli sisaldust · Searasva sisaldav lahus jäi peaaegu värvitus, mis tähendab, et searasvas on väga vähe kolesterooli 2.2. Karotenoidide identifitseerimine ja sisalduse määramine Taimerakkude kloroplastides ja kromoplastides, aga ka mõningates teistes fotosünteesivates organismides sisalduvad fotosünteesi abipigmentidena karotenoidid
tähnide hulk. Vikerforell: i-muutub tumedamaks, seljale tekib küür. Angerjas: kudemisrände algul selg muutub mustaks, küljed ja kõht hõbedaseks, silmad suurenevad tugevasti. Lepamaim: i-l kõht muutub punaseks, kurgualune mustaks, külgedel võib tekkida roheline vööt, peas valkjas hk, e-l võib olla peas nõrk pruunikas hk. Vimb: i-l selg läheb mustaks , kõht kollaseks, R ja K punakaskollaseks; peas, seljal , R ja K sisekülgedel peen hk. Ogalik: i-l selg muutub sinakasroheliseks, kurgualun ja rind punaseks, silmad siniseks, e-l pulmamängu ajal kiired lühiajalised värvuse muutused. · Luukarits: i-l rind ja kurgualune muutuvad mustaks, kõhuogad piimvalgeks, S ja P tumenevad. · Emakala: paaritumise ajal S väliserv muutub punaseks, R punaseks, lõugadel tekivad punased laigud. · Pisimudil: i-l keha värvus tumeneb, 1. S tagaosas tume laik muutub sinakaks, R ja K välisservad, P ja silmad lähevad tumesiniseks, e-l muutub kõht hõbedaseks.
Tugevdab immuunsüsteemi. 4 Tema põhilised leiukohad asuvad Ameerika Ühendriikides, Inglismaal, Kanadas, Brasiilias, Mehhikos, Sri Lankal, Uruguais, Ida-Aafrikas, Madagaskaril, Indias ja Venemaal, Uraali mäestikus. Berüll Puhas berüll on värvitu, kuid lisandite tõttu on enamasti värvunud rohekaks, sinakasroheliseks, kollaseks, roosaks, harva ka valgeks. Esineb heksagonaalsete prismaliste kristallidena moondekivimeis, granitoidsetes pegmatiitides ning aktsessoorse mineraalina happelistes tardkivimeis. On abiks ennustamisel ja maagilistes toimingutes. Stimuleerib tahet edasi jõuda ja võimet muuta oma potentsiaal tegelikkuseks. Antiikajal raviti berülliga neeru- ja sapikive. Keskajal kollatõbe, maksahaigusi, iiveldust ja merehaigust. Granaat
Üheks eksperimetaalelt tõestatud seaduspärasuseks on inimese temperatuuritaju sõltuvus ümbritevast värvist. Nii võib külmas toonis(sinises) ruumis sama temperatuuri tunnetada kolme-nelja kraadi võrra madalamana kui oojas (punases) ruumis. Soojadeks toonideks loetakse ka oranzi, kollast ja roosat ning külmadeks rohelist, musta, lillat ja valget. Siinkohal võiks näiteks tuua ühe Saksamaal sooritatud katse: kahest täpselt ühesugusest kontoriruumist värviti üks sinakasroheliseks, teine oranzikaspunaseks. Seejärel hakati kraadhaaval toatemperatuuri alandama, et välja uurida, kas soojustunnetuse ja keskkonna värvi vahel on seos. 15°C juures kaebasid türkiissinises ruumis töötanud katseisikud külma üle. Ruumi, mis oli värvitud oranzikaspunaseks, võis jahutada 11°C, alles siis tundsid inimesed end külmetavat. VALGE Valge värv tähendab helgust, puhtust, tagasihoidlikkust, õiglust. Valget kasutavad sageli
muda äravool ehitusplatsidelt, puude ujutamisel jt MIS ON VEE ÕITSENG? Veeõitseng (ka õitsemine, vee õitseng, õitseng) on mikroorganismide (tavaliselt vetikate) ajutine vohamine veekogus. Veeõitsengud võivad ilmneda nii mage-, riimveeliste kui ka soolase veega veekogudes. Tavaliselt põhjustab veekogu õitsengut üks fütoplanktoni liik. Veeõitsenguga kaasneb sageli vee värvuse muutus, sageli muutub vesi kas hägusroheliseks, sinakasroheliseks, pruuniks või punakaks see sõltub vohavast liigist ja järvereziimist. Veeõitseng põhjustab veekogus hapnikuvaeguse, mudastumise ja eutrofeerumise. Kõige tavalisemad veeõitsengu põhjustajad on sinivetikad ehk tsüanobakterid, kes tegelikult on küll bekterid. Ehkki puudub üldtunnustatud veeõitsengu määramispiir, siis tavaliselt on tegu veeõitsenguga, kui milliliitris vees on 100010 000 vetikarakku.
Viidikas: i-l peas hk Tippviidikas: R, K ja P alused muutuvad oranziks. Latikas:i-l peas, kehal vahel ja uimedel tugev hk. Nurg: i-l peas ja keha eesosas nõrk hk. Vimb: i-l selg läheb mustaks , kõht kollaseks, R ja K punakaskollaseks; peas, seljal , R ja K sisekülgedel peen hk. Trulling: i-l (vähem ka e-l) R siseküljel hk, seda võib olla ka peas ja kehal, i-l tekib sabavarrele all ja ülal nahkne hari. Ogalik: i-l selg muutub sinakasroheliseks, kurgualun ja rind punaseks, silmad siniseks, e-l pulmamängu ajal kiired lühiajalised värvuse muutused. Luukarits: i-l rind ja kurgualune muutuvad mustaks, kõhuogad piimvalgeks, S ja P tumenevad. Merinõel:i-l tekib sabaosa alapoolel kaka nahakurdu, mis muutuvad kinniseks haudekambriks. Emakala: paaritumise ajal S väliserv muutub punaseks, R punaseks, lõugadel tekivad punased laigud. Must mudil:uimed muutuvad mustaks.
annaabi.ee 
