,,Jefreitor Jõmm" (1971) ,,Nublu" (1972) ,,Toonekurg Tooni" (1986) ,,Kasulaps" (1989) ,,Salu Juhan ja ta sõbrad" (1964) ,,Agu Sihvka annab aru" (1973) ,,Kukepoks" (1979) ,,Koolilood" (1981), koolilugude kogumik 2 J.Rannapi raamatute tutvustusi Raamat ,,Viimane valgesulg" on saavutanud aastal 1996 noorsookirjanduse võistlusel 1.koha. Raamat ,,Topi" jutustab aga loo simpansist kes elab loomaaias. Iga päev toob talle süüa tädi Lilli, aga kui ühel päeval tädi Lillit ei tule põgeneb simpans tädi Lillit otsima. Raamat ,,Nublu" räägib loo koerast nimega Nublu kellest saab tuletõrjekoer.Raamat nimega ,,Toonekurg Tooni" räägib loo haige tiivaga toonekurest, keda maakooli õpilased kolhoosi laudas ületalve pidasid. Huvid Jaan Rannap tahtis saada viiuldajaks ning kooli puhkpilliorkestrisse pasunapuhujaks. Ta tegeles filosoofia ja kergejõustikuga
arvatavasti 35 000 aastat tagasi. Luude ja hammaste nõrgenemine, kõnevõime, sümbolitega kirjutamine, kunsti loomise võime (kromanjoonlaste koopamaalid), peenemad tööriistad, efektiivsed toiduvarumisstrateegiad. 5. Arukas inimene ehk nüüdisinimene Homo sapiens sapiens ainus säilinud inimliik, mis tekkis 250-200 tuhat a tagasi Aafrikas. Umbes 1000 a tagasi hakkas asustama ka teisi kontinente. Simpansist erinevad geneetiliselt vaid 1,6%-ainuke vahe on miimika. 100 000 a tagasi jõuti Indiasse, siis 50 000 a tagasi asustati Euraasia ning algas inimeste populatsiooni kiire kasv. 30 000 a tagasi jõuti Ameerikasse. Kujunesid inimrassid. Kultuuri teke. Siit alates niisama pläma: Inimene on bioloogilise evolutsiooni teel eristunud loomariigist. Inimlased (Hominidae) on lahknenud mingist inimahvide (Hominoidea) tüvivormist.
Simpansi Y-kromosoom on geene kaotanud, inimese oma aga juurde saanud. Y-kromosoom kannab geeni, mis määrab, et sünnib poiss. Poiste rakkudes on üks Y- ja üks X- kromosoom, tüdrukutel aga kaks X-kromosoomi. Ülejäänud 22 kromosoomide paari, millesse inimese genoom on pakitud, on mõlemal sool samad. Y-kromosoomi kiire evolutsiooniline muutus ei tähenda seda, et mehed arenevad naistest kiiremini. Selle kromosoomi innovatsioon tundub kajastuvat mujal inimese genoomis. Simpansist arvatakse, et tema Y-kromosoom on kiiremini muutunud, kuna emane paaritub innaajal rühma kõigi isastega, nii et eri isaste seemnerakud võistlevad üksteisega. Paljud seemnerakkude tootmist suunavad geenid asuvad Y-kromosoomis. Nende mutatsioonid võivad paljunemist soodustada. Teadlased spekuleerivad, et samalaadne olukord oli ka varajase inimese puhul ja võibolla kestab see siiamaani.
http://www.eau.ee/~ktanel/kool_ja_too/geenitehn_stat_mudelid/ 5 Tanel Kaart 6 Geenitehnoloogia statistilised mudelid Mõisteid, fakte ja seadusi geneetikast simpansist on 2%). 2. nukleotiid U C A G Geene tähistatakse tavaliselt ladina tähestiku tähtedega (A, a, B, C jne.). Phe Tyr Cys U, C U Leu Ser Stop Stop A
Õige vastusevariant. 9. Inimese genoomi DNA nukleotiidijärjestus erineb simpansi omast: a) 10%, b) 5%, c) 2%, d) 0,2 % 10. Inimese aju on simpansi omast suurem: a)2 korda, b) 3,5 korda, c) 5 korda, d) 7 korda. 11. Esimene inimliik tekkis umbes: a) 40 tuhat, b) 200 tuhat, c) 2,5 miljonit, d) 4 miljonit aastat tagasi. 12. Nüüdisinimene tekkis: a) Euroopas, b) Ees-Aasias, c) Aafrikas, d) Hiinas. 13. Esimene inimliik arenes: a) simpansist, b) gorillast, c) siredast australopiteegist, d) robustsest australopiteegist. 14. Kõige pikema eksisteerimisajaga inimliik on olnud: a) osav inimene, b) püsti inimene, c) neandertali inimene, d) arukas inimene. 15. Nüüdisinimese väljaränne Aafrikast algas umbes: a) 2 miljonit, b) 1 miljon, c) 100 tuhat, d) 40 tuhat aastat tagasi. 16. Põllumajanduse areng algas umbes: a) 40 tuhat, b) 10 tuhat, c) 5 tuhat, d) 2 tuhat aastat tagasi. Sobiv sõna lünka. 17
muutnud seda nii palju. Kõige varasemad jäänused on üksikud hambad, väikesed luukillud jm, nende põhjal üritatakse siis rekonstrueerida. Viimastel aastatel on hakanud uurimisega tegelema peale antropoloogide ka geneetikud ja molekulaarbioloogid. Inimahvid on kõige sarnasemad inimestele. Väga sarnased ikka ei ole, kuna oleme arenenud parralleelselt. Hominiidid e inimahvlased, inimesed on ühises arengtees eraldunud kõige hiljem simpansist. Eestis elavatest loomadest on meiega kõige sarnasem nahkhiired. Kauges minevikus on nad pannud aluse ahvidele. Sarnasused: Puudub saba, Siseelundite ehitus, Mitu veregruppi. Erinevus: KEEL. Simpansiga on suheldud märkide keeles. Neid on max u kakssada märki. Omandavad ka sõnu. Arvuti abil on ka proovitud seda teha. (Sööb sidrunit, vajutab klahve sitt ja apelsin) Inimahvid on olnud Aafrikas kusagil 35 milj aastat tagasi. Üheks tuntumaks varaseks inimahviks peetakse Prokonsulit
simpans ja sama silmas pidades sobib välisgrupiks orangutang. Primaatide välisgrupiks sobib mõni Vana Maailma pärdik, katarhiinidele platürhiinid jne. Samas - mitte alati ei ole võimalik leida optimaalset välisgruppi. Eriti liigisiseste alajaotuste puhul. Inimrasside puu konstrueerimisel on simpansi kasutatud tüüpilise välisgrupina, kuid ta on kaugel ideaalist, sest Homo sapiens sapiens kui liik on vast 150 000 aastat vana, samas kui lahknemine simpansist toimus 5-7 MAT. Küll aga sobib simpans välisgrupiks seal, kus me vaatame hominiidide (liin, mis sisaldab meie esivanemaid peale lahknemiskohta Aafrika inimahvidest) evolutsiooni tervikuna. Välisgrupi kasutamine annab tihtipeale võimaluse eristada hiljutisi homoloogiaid eellashomoloogiatest. Vaadates vivipaarseid ja ovipaarseid liike, võib tekkida küsimus sellest, kumb neist (vivipaarsus või ovipaarsus) on eellashomoloogia. Kas nende ühine eelllane oli ovipaarne või vivipaarne
annaabi.ee 
