samastatud vanakreeka mütoloogia Hephaistosega, ningetruski mütoloogia Sethlansiga. Tema teine nimi on Mulciber. Uskumuste kohaselt asus tema sepikoda Sitsiilias Etna mäe all ja teda seostati Maia ja Vestaga, kes olid Rooma kodukolde jumalannad. Tema püha, Vulcanalia festivali tähistati 23. augustil, suurima põua ja tuleohu ajal. Ühe tava kohaselt heideti tulle kalu ja väikesi loomi. Vulcanuse järgi on nimetatud Vulcano saar. SILVANUS Silvanus, metsade isand on jumal, kes kaitseb kariloomi, kes söövad mäenõlvadel. Seal oli ka tema altar, mille juures käis palju inimesi, sest Silvanus oli rooma talupoegadele ligidane. Ta seisis Itaalia orjadele ja väiketalunikele lähemale kui kauged taevased jumalad, keda kummardasid rikkad ja võimsad Roomas. Itaalia talupojad suhtusid sellesse jumalsse väga isiklikult, ta oli nende valvur ja karjane, sest kariloomad ja põllusaadused oli nende ainus rikkus
Ta on asutanud Eesti Filharmoonia Kammerkoori ja Tallinna Kammerorkestri, juhatanud mitmeid tunnustatud koore ja orkestreid Euroopas, Austraalias ja Ameerikas ning saanud mitu hinnatud auhinda. Lavastusse kuulusid Arvo Pärdi mitmed tuntud teosed. Üheks nendest oli „Aadama itk“. See on aastal 2009 Arvo Pärdi poolt valminud muusikateos vokaalansamblile, segakoorile ja keelpilliorkestrile. Selle kestus on 24 minutit. Teose tekstiosa autor on püha Silvanus ja seda kantakse ette kirikuslaavi keeles. Teose meloodia tundus kui väljendavat leina, kahetsust ja kaotusvalu. Seal vastandusid jõuline ja lüüriline liikumine ning välisilme oli üsna rikkalik. Teos väljendas Aadama monoloogi. Teine tuntuim teos oli „Miserere“. See on aastal 1989 Arvo Pärdi poolt loodud teos koorimuusikale. Pärt pühendas selle teose Paul Hillerile ja Hillard Ensemblele. Selle pikkus on 35 minutit
Tuntud oli etruskide ennustuskunst (haruspeksid). Peale jumalate oli palju allilmaga seotud deemoneid (nt Tuhulha) ning paadimees Harum. Itaalia kultuurile panid aluse itaalikud (latiinid, sabiinid, umbrid). Latiinid rääkisid ladina keeles, tähtsaim linn oli Rooma. Rooma usundis on palju laene kreeka usundist, alates hilisest vabariigist avaldasid mõju idamaad. Noumen ebaisikuline jumalik jõud, mis avaldub ebatavalisel viisil inimeste hulgas. Palju oli maaharimisjumalaid (Tellus, Liber, Silvanus, Faunus). Kodukolde kaitsjad olid laarid, kurjad vaimud olid lemuurid, kelle tõrjumiseks peeti lemuuria püha. Kardetud haigusevaim oli Febris. Peajumalate kolmik oli Jupiter, Mars ja Quirinus. Quirinuse pühad täiskuupäevad oli iidid. Jupiter saatis vihma ja müristamist ning oli võidutooja. Mars oli sõjajumal. Peajumalate kolmik asendati etruskite mõjul: Jupiter, Juno ja Minerva. Tähtsamad jumalad olid
Marokoni). Lõhenes 395 lõplikult kaheks. 476 langes Lääne-Rooma riik rahvasterändamise keerises. Kultuur ja usund mõjustatud palju kreeklaste poolt, kuid algne Rooma usund kandis tugevaid etruski jooni. Hierarhilise panteonini jõuti küllalt hilja. Kaua säilis kujutlus ebaisikulisest väest numen´ist. Vanimaid kihistusi - maaharimisega seotud viljakusjumalad: maaviljakusjumalanna Tellus, viljasaagi ja rikkuse jumalanna Ops, viinamarjade viljakusjumal Liber, metsade ja niitude jumal Silvanus, piirikivide kaitsja Terminus, loomakasvatuse kaitsja Faunus. Agraarjumalatele oli pühendatud palju pidupäevi. Ka sõjajumal Mars oli algul kevade ja sigivuse jumal, armastusjumalanna Venus algselt aiasaagikuse kaitsjanna. Rohkesti erinevaid kaitsevaime: surnud esivanemate hinged manes, aitade ja sadude kaitsjad penates, inimasulate ja inimtegevuste kaitsevaimud lares. Järglasteta surnute hinged muutusid kurjadeks deemoniteks lemures. Roomlased ise jaotasid oma panteoni kaheks: (1) dii
etruskidelt Rooma ja Kreeka kultuuril nii erinevaid kui sarnaseid külgi. Numen ebaisikuline vägi, jälg muistsest animatistlikust (animatism) maailmakäsitlusest või ürgreligioonist. Atribuut võib olla käega katsutav (nt välk käes); võimukus, vääramatu vägi Viljakusjumalad: Tellus maapind, maaviljakusjumalanna Ops viljasaak, mida koristatakse, viljasaagi- ja rikkusejumalanna Liber viinamarjasaakide viljakusjumalus Libera II- jumalanna Silvanus metsade ja niitude jumalus (silva- mets lad. k) Terminus põllupiiride kaitsejumalus, piiride nihutaja Faunus loomakasvatuse jumal (faunid meheliku seksuaalsuse kaitsjad) (TÕESUU - KUI VALETAD, JÄÄD KÄEST ILMA!) (Magna mater suur ema) Mars märts! Venus armastusjumalanna, villjapuude jumalanna Viljakusjumalatele peeti palju pidusid Kaitsevaimud Maanid esivanemate vaimud Penaadid penates, aida- või sahvrivaimud Laarid inimeste kaitsejumalad
veel see, et seal oli hästi organiseeritud preesterkond, mis moodustas omaette seisuse, erinevalt Kreekast, kus preestri kohustusi täideti muude ametite kõrvalt. Vana Rooma usundi vanima kihistuse moodustab talupoja usund, milles olid olulised igasugused maaharimisega seotud jumalused, nt Ops maa, ta oli vilja jumalanna, hiljem rikkuse jumalanna, oluline oli nt veel viljakuse jumal Liber, keda hiljem samastati Dionysosega, oluline oli veel metsade põldude jm kaitsja Silvanus ning loomakasvatuse ja põllutööde kaitsja Faunus. Oli ka olulisemaid olendeid, keda saab tuua kahte gruppi: laarid ja leemurid. Laarid on kaitsejumalad, kaitsevad maju, perekondi ning nende kujusid hoiti majades sees spetsiaalsetes kapikestes. Leemurid on halvad olendid, surnute hinged, kellest arvatakse et neil on mingi põhjus tulla elavaid kiusama, nende tõrjumiseks või lepitamiseks peeti lemuria püha. Peale surnute hingede oli kurje vaime veel, üheks neist nt palaviku haldjas Febris
annaabi.ee 
