ülekoormuse, kui reeglina on sellega arvestatud. 4. Alaldatava pinge negatiivsel poolperioodil suureneb dioodile mõjuv vastupinge, sest alaldatava pingega jääb järjestiku eelmisel poolperioodil laetud kondensaator UR=U2m+UC1.5U2 See tähendab mahtuvusliku koormuse korral tuleb kasutada suurema lubatud vastupingega dioode. 2.4 Silufiltrid Silufiltrite ülesandeks on vähendada alaldi väljundpinge pulsatsiooni nõutava tasemeni. See nõutav tase sõltub tarbija iseloomist. Nii näiteks: alalispinge mootorite toiteks piisab, kui pulsatsiooni tegur on 0.5, releeskeemide toiteks on nõutav pulsatsioon 0.2 kuni 0.3, lõppvõimendite toiteks võib pulsatsioon olla 0.05 eelvõimendite toiteks sõltuvalt signaali allikast 0.001 kuni 0.0001. Silufiltrid jagunevad kahte gruppi: 1
Analoogelektroonika 1.Transistori kasutamine võimenduselemendina. 2.Analoog- ja digitaalelektroonika erinevus. 3.RC-sidestus transistori reziimvoolude isoleerimiseks sisendsignaali allikast ja tarbija ahelast. 4.Trafosidestus samaks otstarbeks. 5.Balansslülitus (galvaaniline sidestus) samaks otstarbeks. 6.Bipolaartransistori ja MOP-transistori põhierinevused. 7.Operatsioonvõimendi ja selle parameetrid. Automaatikaseadmetes pidevsignaalidega sooritatavateks arvutusteheteks kasutatav suure võimendusteguriga alalispingevõimendi. Parameetrid: võimendustegur 8.Milleks on vajalikud operatsioonivõimendi balansseerimine ja korrigeerimine? 9.Võimendi sageduskarakteristik. Alumiste, keskmiste ja ülemiste sageduste mõisted. 10.OV mitteinverteeriv lülitus. 11.OV järgurina. 12.OV inverteeriv lülitus. 13.OV summaatorina. 14.OV diferentsiaalvõimendina. 15.Bipolaarvõimendi OV-l. 16.Integraator OV-l. 17.Diferentseeriv v...
Digitaalelektroonika 1.Miks digitaalelektroonikas kasutatakse kahendarvude süsteemi? Sest 2nd süsteemis on ainult kaks väärtust 0 ja 1 (FALSE ja TRUE). Nendega on kõige lihtsam teha vajalikke arvutusi. Teine võimalus, et on oluliselt lihtsam teha kahte olekut omavaid elemente (näiteks: juhib ja ei juhi elektrit). 2.Negatiivne ja positiivne loogika. Positiivse loogika puhul edastatakse 1 suurema pingega kui 0. Negatiivse loogika puhul vastupidi. 3.Maa mõiste elektronlülitustes. Negatiivne ja positiivne toitepinge. Maa on sisuliselt kõikidele komponentidele ühine jupp juhet, mis garanteerib vooluringi olemasolu elektronlülituses. 4.Loogika baaselemendid NING, VÕI, EI. Lihtsaim seadis, mis sooritab sisendsignaalidega mingit loogikatehet. Neil on ainult kaks olekut 0 ja 1. Tähtsamad on invertor (EI), konjunktor (NING), disjunktor (VÕI), Pierce'i element (EI-EGA) ja Shefferi element (NING-EI). 5.Baaselemendid NING-EI, VÕI-EI. 6.HiZ otst...
.............................................................................................................................................16 3. TOITESEADMED.........................................................................................................................................................17 3.1. Toiteseadme plokkskeem ja parameetrid ................................................................................................................17 3.3. Silufiltrid .................................................................................................................................................................22 3.4. Stabilisaatorid ..........................................................................................................................................................24 4. TRANSISTORID Bipolar JunctioTransistor (BJT).......................................................................................................28
Saehammaspingegeneraator.................................................................................................. 113 5.12. Selektiivvõimendid............................................................................................................... 115 5.13. Siinusvõnkumise generaatorid.............................................................................................. 118 5.14. Elektronaparatuuri toide (alaldid, silufiltrid, pingekordistid, pingestabilisaatorid).............. 122 5.15. Fitrid (liigitus, ideaal- ja reaalfiltrid, aktiivfiltrid)................................................................ 134 6. Digitaalelektroonika põhilülitused................................................................................................. 138 6.1. Nulli ja ühe esitamine.............................................................
27 pingelangust kadumaminev energia on väiksem. Seda tuleb arvestada eriti väiksemate pingete alaldamisel. 2) Sildlülituse trafo on lihtsam ja tema sekundaarmähis paremini ära kasutatud, kuna vool läbi sekundaarmähise kulgeb mõlemal poolperioodil. Tulemusena on sildlülituse trafo väiksem. 3.2.5. Alaldi töö mahtuvuslikule koormusele Praktikas töötab enamik alaldeid mahtuvuslikule koormusele, sest kasutatavad silufiltrid sisaldavad kondensaatoreid. Kui alaldi väljundisse on ühendatud kondensaator, siis muudab see dioodi tööreziimi palju raskemaks. U2 Rt IVD C VD Ut Ctühj. Claad. t t t U2 Ut IVD t1 t1 t2 t2 JOONIS 3.7. 1) Laetud kondensaator jääb dioodi mittejuhtival poolperioodil alaldatava pingega järjestikku ja see suurendab järsult dioodile toimivat vastupinget. Praktiliselt sõltub see
docstxt/125910246486650.txt
Kolmefaasilised alaldid Kui on võimalik kasutada kolmefaasilist toidet siis on sageli otstarbekas kasutada ühefaasilise alalidi asemel kolmefaasilist. Kolmefaasilistel alalditel on kaks olulist eelist: 1. Koormus jaguneb ühtlaselt faaside vahel ja ei teki ebasümeetrilist koormust mis on energia süsteemi seisukohalt mitte soovitav. 2. Kolmefaasilise väljundpinge alaldi pulsatsioon on väiksem ja suurema sagedusega, mis tõttu muutuvad lihtsamaks silufiltrid. Kasutatakse kaht erinevat kolmefaasilist alalidi lülitust. 1) Poolperioodalalidi Kolmefaasilises poolperiood alaldis on iga faasiga ühendatud üks diood, nimetatud dioodid hakkavad juhtima voolu kordamööda ajavahemikel mil antud faas nulli suhtes kõige positiivsem, nii juhib ajavahemikul T1>T2 diood VD1, ajavahemikul T2>T3 VD2, ajavahemikul T3>T4 VD3. Sellise töö korral kujuneb dioodi vool 1/3 perioodi vältel on .
annaabi.ee 
Sisene Facebook'ga
Sisene Google'ga
Sisene LinkedIn'ga
