Peale sooniku kudumist koo parempidises koes veel umbes 2 kuni 5 cm ja seejärel alustame kannalakka kudumist. Esmalt kontrolli, et varrastel oleks võrdne arv silmuseid, Soki loomislõnga ots jäetakse alati kanna taha, st kannalakk kootakse 4nda ja 1se varda silmustest. Kannakude parempidisel poolel: esimese silmuse tõstad(parempidise võttega), teise kood parempidi läbi, kolmanda tõstad, neljanda kood parempidi läbi - ja nii lõpuni (neljanda ja 2 Käsitöö/Silmuskudumine/6 kl Sokkide kudumine Liilia Laas/Märts 2018 esimese varda silmused - võid nad tõsta ühele vardale, et oleks lihtsam). Seejärel keerad töö teist pidi ja kood kannalaka KÕIK silmused (pahemalt poolelt) pahempidi läbi. Ja jälle paremalt poolelt - tõstad, kood, tõstad, kood kuni lõpuni ning pahemalt poolelt kood pahempidi. KANNALAKA SERVAD PEAVAD TULEMA SILMUSELISED! Kannalakk on
Käsitöö 8. klass ( 70 tundi aastas) Tööliigid : 1) õmblemine varrukatega ja kraega pluus. 2) silmuskudumine kampsun, vest või boolero. 3) heegeldamine 4) tikkimine riseljöö tikand 5) toitlustamine küpsetamine, praadimine. Pluusi õmblemine Kangasteks sobivad õpilastele linased, lavsaaniga (vähekortsuv) ja puuvillased kangad. Müügilolevate kangaste laiused on 80cm, 90cm, 110cm, 130cm(täissiid ja siidisegud)ja 140cm. 80cm, 90cm, 110cm, 120cm ja 130cm laiu kangaid nimetatakse KITSASTEKS kangasteks.
Hõõrumist ja nühkimist ei talu, pestakse kergelt muljudes. Ei talu väänamist, tsentrifuugimist ja masinkuivatust. Kuivatatakse alusel, ei triigita vaid aurutatakse. Villase kiu töötlemiseks kasutatavad võtted: niitmine või katkumine - vill eemaldatakse looma nahalt kraasimine - villast tekitatakse heie (pehme kiududest vall) ketramine - heidest lõnga moodustamine voki abil (tänapäeval masinate abil) korrutamine - mitme lõnga kokku keerutamine kudumine - silmuskudumine varrastega, telgedel kudumine Villakiud on ümar -silinderjas ja koosneb kolmest kihist. Välimine kiht kaitseb kiudu ja annab talle läike. Keskmine kiht annab villale tema omadused ja sisemine kiht muudab villa soojapidavaks. Kui villast eset triikida, siis surutakse kiud lapikuks ja tema endised omadused ei taastu. Villa loomulik värvus sõltub loomast ja on valgest ja hallist kuni mustani. Värvitakse villa hapete mõjul. Värvained võivad olla nii sünteetilised kui looduslikud.
Suur nupp Ühest silmusest kududa välja 7-11 silmust ( üks silmus parempidi, üks lõngakeerd jne ). Vasakule keerduv palmik Tõsta kolm esimest palmikusilmust abivardaga töö ette. Koo kolm järgmist silmust parempidi (abivardal silmused on töö ees). Koo abivardal olevad silmused parempidi. KASUTATUD KIRJANDUS Raamat: Aljasmets, E. Heegeldamine ja Silmuskudumine. Tln. Koolibri, 1992.127lk. Pink, A.Kudumine. Tln. Saara,2002. Võrguväljaanne: www.uzelok.ru/kruchok.html www.club-rukodelie.com/ hobby.rin.ru/articles/html
iga varda alguses kaks silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust, 2 silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust; edasi kootakse 4 rida kahandamata. Järgneb uus kahandustering, kahe kahanduse vahele jääb 3 silmust; edasi kootakse 3 rida kahandamata. Jne. Kahandamist jätkatakse kuni igale vardale on jäänud 1 silmus. Lõng katkestatakse, tõmmatakse silmustest läbi ja kinnitatakse töö pahemale poolele. Joonised ja tekst E. Aljasmetsa raamatust "Heegeldamine ja silmuskudumine. Tööõpetus III-VI kl" (Tallinn, "Valgus", 1983). Sokisuuruste tabel.
silmust parempidise võttega kokku, 4 silmust; edasi kootakse 4 rida kahandamata. Järgneb uus kahandustering, kahe kahanduse vahele jääb 3 silmust; edasi kootakse 3 rida kahandamata. Jne. Kahandamist jätkatakse kuni igale vardale on jäänud 1 silmus. Lõng katkestatakse, tõmmatakse silmustest läbi ja kinnitatakse töö pahemale poolele. Joonised ja tekst E. Aljasmetsa raamatust "Heegeldamine ja silmuskudumine. Tööõpetus III-VI kl" (Tallinn, "Valgus", 1983). Sokisuuruste tabel. Tabeli aluseks on tabel internetiaadressilt: http://barkasfarm.com/images/patterns/sockchart.gif http://kasitood.trsm.pri.ee/index.php?id=60&keel=ee http://www.hot.ee/kkassipoeg1/soki_kudumine.html Kasutatud interneti aadressid: http://www.hot.ee/kkassipoeg1/soki_kudumine.htm 30.12.2008. kl.11.01. http://knitty.com/ISSUEsummer06/PATTbaudelaire.html 30.12.2008. kl.11.15 http://www
Rahvarõivad Eesti rahvariie on meie esivanemate ajalooline riietus, mis on loodud sajandite vältel vastavalt võimalustele, vajatustele ja tavadele. Selle arengus võeti eeskujuks nii naabritelt kui kõrgkihtide rõivastest, kuid kõik välismõjutused kohandati oma maitse ja traditsioonidega. Rõivad valmistati telgedel kootud villasest või linasest kangast, 17. sajandil lisandus silmuskudumine. Põhiosa rõivastusest oli naturaalne-linasest esemed olid valged, villased esemed lambavalged,-pruunid ja mustad. Muid värve saadi taimedega värvimisel. 19. sajandi alguses hakkas levima potisinine värv (indigo), sajandi keskpaigas aga eredad poevärvid (aniliinvärvid). 19. sajandil suurenesid rahvusvahelise ehk linnamoe mõjud rahvarõivastes märkimisväärselt. Tänu arheloogilistele leidudele teame mõnda ka 1 aastatuhande ja 2 aastatuhande alguse riietusest
vastavad väga sageli muinasaegseile metallist rõivakaunistustele. "Tänu" 17. sajandi alguse suurõnnetusele (nälg ja katk) sai rahva ajalooline mälu kahjustatud, pärimused olid ebamäärased, kohad ja iskud ununesid seoses suure suremusega, kuid meie identiteet ei katkenud ning peale seda rasket aega on säilinud andmeid rohkem. Põhiosa riietusest oli naturaalne, tavapäraseks oli saanud silmuskudumine. Oluliseks muutuseks oli vaipseeliku kõrval levima hakanud kokkuõmmeldud ühevärviline seelik, pealiniku asemel tanu. Põhja- Eestis hakkasid naised kandma varrukateta särgi peal lühikest pluusi ehk käiseid. Jalas kanti veisenahatükist tehtud pastlaid, suvistel töödel ka puukoorest punutud viiske. Saaremaal kanti juba ka kingi. Varemlevinud õmblus- või nõelpitside asemel hakkasid levima kangaotsa narmastest sõrmedega põimitud sõlmpitsid ja võrgunõela abil kootud võrgule
annaabi.ee 
