elementaarse tehnilise kirjaoskuse; Õpib töötama teksti ja tööjooniste ALGSILMUSTE LOOMINE ÜHE LÕNGAGA ALGSILMUSTE LOOMINE KAHE LÕNGAGA PAREMPIDISTE SILMUSTE KUDUMINE Parempidise silmuse kudumisel asub lõng kudumisvarda taga ning läheb üle vasaku käe nimetissõrme. Silmuse kudumine koosneb kolmest võttest. Paremas käes olev varras pistetakse eestpoolt varda alt, suunaga vasakult paremale, vasakul vardal olevast silmusest läbi. Kudumisvarda otsaga haaratakse varda taga sõrmel olev lõng vardale ning tõmmatakse silmusest läbi uueks silmuseks. Läbikootud silmus lastakse vardalt maha. PAHEMPIDISTE SILMUSTE KUDUMINE Pahempidise silmuse kudumisel asub lõng kudumisvarraste ees. Silmuse kudumine koosneb kolmest võttest. Paremas käes olev varras pistetakse lõnga tagant vasakul vardal olevast silmusest läbi, nii et parema käe varras
Materjalid Nöör, võtmerõngas Töökäik: 1. Mõõta neli ühepikkust nööri ja kinnitada need abilõnga abil. 2. Panna nöörid kõrvuti, et kõik neli oleks korraga näha. 3. Viia vasak nöör paremale üle teise ja kolmanda nööri. 4. Parem nöör tuua üle esimese nööri, siis viia teise ja kolmanda nööri alla ning tuua vasakule tekkinud silmusest läbi ette tagasi. 5. Nüüd panna parempoolne nöör üle teise ja kolmanda ning vasakpoolne üle esimese ja viia teise ja kolmanda alt paremal tekkinud silmusest läbi. Tekkinud sõlmi nimetatakse kaksikmadalsõlmedeks ja valmib makrameepael. 6. Kuid vahepeale võib teha ka madalsõlmi, siis hakkab pael keerduma
allapoole jääv labaosa. Kahendatakse igal ringil korraga neljast kohast - I ja III varda alguses ning II ja IV varda lõpus. Varda alguses kahandatakse kudumata silmuse tõstmisega üle kootud silmuse, varda lõpus aga parempidise kudumisvõttega. Nende kahandustega jääb kindaotsa külgedele kaks ühesugust paralleelset silmuste ahelikku. Kui igale vardale on jäänud veel üks silmus, katkestatakse lõng ja tõmmatakse kahe varda või nõela abil igast silmusest läbi. Pöidla kudumine algab pöidla-ava silmuste varrastele korjamisega. Lisalõngal (või haaknõelal) olevad silmused korjatakse ühele vardale ja teisele vardale korjatakse pöidla-ava ülemisest servast niisama palju silmuseid. Lisaks olemasolevaile silmustele võetakse vardale veel pöidla-ava kummastki otsast 1-2 silmust (kahe silmuse vahel olev lõng tõstetakse pahempidise võttega vasakule vardale ja kootakse sellest üks parempidi keerdsilmus).
Võrdlus haide ning nokkloomade sarnaste augukestega viis teadlased mõttele, et tegu võib olla elektroretseptoritega. Idee tõestamiseks ning uue eksperimendi läbiviimiseks pidid Hanke töörühma liikmed uue Paco nime kandva delfiini esmalt välja õpetama. Paco õpetati oma pead silmuses hoidma, mis paiknes kahest elektroodist fikseeritud kaugusel. Viimased tekitasid väikese elektrivälja, mille tugevus oli ligikaudu võrdne kalade poolt tekitavaga. Delfiin treeniti silmusest välja ujuma, kui ta elektrivälja tajus ning paigale jääma, kui elektroodid välja lülitatud on. Selgus, et Paco suutis tajuda ükskõik kui tugevat elektrivälja. Eksperimendid tõestavad, et vähemalt Guiana delfiinid on elektriväljade tajumiseks kohastunud. Kuna sarnaste vurrukrüptidega on varustatud ka teised delfiiniliigid võib see tähendada, et ka neil on 'kuues meel.' Samas ei ole imetajate elektrivälja taju siiski võrreldav enamike kalaliikidega
tõsta alati kudumata ara. Pärast kanna lõpetamist (JOON. 3) võetakse kanna silmuselisest äärest silmused vardale (JOON. 4) ja alustatakse ümberringi neljal vardal soki pöia kudumist. Iga 3--4 ringi järel kududa küljejoonel kaks silmust kokku. Nii kududa seni, kuni igale vardale jääb sama silmuste arv, mis oli enne kanna alustamist.Edasi kududa sirgelt kuni pöia otsani. Pöia ots kahandada kahel pool küljejoontel järgmiselt: varda lõpus kududa viimasest kolmest silmusest kaks silmust parempidi kokku. Igale kahandamisringile järgneb paar kahandamata ringi. Viimased kuus silmust õmmelda lõngaga kinni.
koob. Minu lõng on 100% akrüül ning ta vastab täpselt varraste suurusega. Joonis 3. lõngavöö 4. KAHANDAMINE Selleks, et kudumile õiget kuju anda on mõnikord vaja silmuseid kahandada. Seda sama võtet kasutatakse ka mustrite tegemiseks. Mina kasutasin kahandamist oma mütsi kudumisel. 4.1 Kahandamine Kahandamine on üks lihtsamaid kudumise viise. Kaks silmust on vaja kokku kududa. Pista parem varras ühe silmuse asemel korraga läbi kahest silmusest ja koo parempidine silmus. (vt joonis 4) On võimalik kahandada ka nii, et kaks silmust kududa parempidi ületõstmisega kokku. Tõsta esimene silmus pahempidise võttega kudumata paremale vardale, teine silmus koo parempidi. Seejärel tõsta vasaku vardaga kudumata silmus kootud silmusest üle. (vt joonis 5) (5:38) Saab kahandada ka parempidi ümbertõstmisega. Tõsta parempidikoe võttega üks ning siis teine silmus paremale vardale
Seda ennustust kuuldes lasi Laios kinni siduda oma kolme päeva vanuse poja jalad ja ta kuristikku kukutada. Karjusel hakkas aga lapsest kahju ja ta arvas, et saates laps Korintosesse, pole ennustusel võimalik täituda. Tõestuseks palus ta Oidipusel vaadata sidumisjälgi oma jäsemetel. Saades teada tõe, sulges kuninganna Iokates end oma kambrisse ning kui Oidipus suutis viimaks kambriuksed lahti lüüa, oli juba liiga hilja. Kuninganna Iokates oli ends üles poonud. Oidipus vabastas naise silmusest ja sättis ta sirgelt põrandale pikali. Seejärel võttis Oidipus nõelad, mis kinnitasid Iokatese rüüd ning torkas läbi oma silmad. Uueks kuningaks sai Kreon, kellelt Oidipus võttis lubaduse võtta oma hoole alla tema ja Iokatese tütred ning palus end pagendusse saata. Oli see ju tema enda määratus karistuseks Laiose tapjale enne tõe teadasaamist.
otsa ahendamine mõlemal küljel. Ühe tahiga kahandus (JOON.1) tehakse järgmiselt: varda lõpus kootakse viimane silmus parempidi, tõstetakse vardalt maha ja venitatakse pikaks aasaks. Siis võetakse aasa kinnine pool (joonisel 1 märgitud ristiga) sõrmele ja kootakse sellega järgmise varda alguses kaks silmust parempidi keerus kokku. Pärast seda lastakse aas sõrmelt maha, tõmmatakse kokku ja kootakse edasi. Poole tahiga kahandus (JOON. 2). Venitada varda viimasest silmusest aas ja selle kinnise poolega kududa järgmise varda alguses kaks silmust parempidi kokku. Tõmmata aas kokku ja kududa edasi. Kähe tahiga kahandus (JOON. 3). Kududa varda lõpus kaks silmust parempidi kokku. Järgmise varda alguses kududa kaks silmust parempidi keerus kokku. Pöidla kudumine. Enne pöidla kudumist triigitakse kinnast läbi niiske riide, et silmused ei hargneks. Abilõng tõmmata pöidlaaugu köhalt välja. Lahtised silmused võtta kolmele vardale
ahendamine mõlemal küljel. Ühe tahiga kahandus (JOON.1) tehakse järgmiselt: varda lõpus kootakse viimane silmus parempidi, tõstetakse vardalt maha ja venitatakse pikaks aasaks. Siis võetakse aasa kinnine pool (joonisel 1 märgitud ristiga) sõrmele ja kootakse sellega järgmise varda alguses kaks silmust parempidi keerus kokku. Pärast seda lastakse aas sõrmelt maha, tõmmatakse kokku ja kootakse edasi. Poole tahiga kahandus (JOON. 2). Venitada varda viimasest silmusest aas ja selle kinnise poolega kududa järgmise varda alguses kaks silmust parempidi kokku. Tõmmata aas kokku ja kududa edasi. Kähe tahiga kahandus (JOON. 3). Kududa varda lõpus kaks silmust parempidi kokku. Järgmise varda alguses kududa kaks silmust parempidi keerus kokku. Pöidla kudumine. Enne pöidla kudumist triigitakse kinnast läbi niiske riide, et silmused ei hargneks. Abilõng tõmmata pöidlaaugu köhalt välja. Lahtised silmused võtta kolmele vardale
kuni tööotsale rakendatud koormus on pidev. 10 Joonis 9. Vaiasõlm Kui sõlmele rakendada muutuvat koormust, võib silmuse suurus muutuda ning selles olnud ese (vai, oks vmt) välja libiseda ning sõlm kaob. Vaiasõlme kasutatakse näiteks: a) esemete transpordiks b) viskeliini viskamisel ühe käega, sellest parema haarde saamiseks. Viskenööril vaiasõlme kasutades silmusest midagi läbi ei pisteta. Kukkudes tõmbab viskekoti raskus sõlme nöörist välja, mida meil vaja ongi. Sile, sõlmedeta viskenöör ei jää kinni ka teravnurga all väljuva oksaharu või lahtise puukoore taha. Kui aga viskekott ise peaks koos lahtijooksmata sõlmega jääma peenikeste okste taha kinni, on abi taas vaiasõlmest. Sedapuhku moodustatakse sõlm viskenööri vabale otsale selleks, et läbi silmuse kinnitatud karabiinsit tõmmates saab koti vabastamiseks rakendada märksa
,,Tõrvikukandjas" on universumi vastuseks pime surnukamber. Skepsis sotsiaalse aktiivsuse suhtes laieneb inimelu mõtestatusele üldse, nagu näha novellides sõnumitoojast, kel puudub sõnum (,,Sõnumitooja"), ekslejast imelike muundumiste linnas, kus leiba asendab pomm, mis pole tegelikult pomm (,,Vernanda leib"), eriti aga suure eksistentsmudelina mõjuvas kolmeosalises novellis ,,Silmus". Suletud ruum on siin ahenenud silmuseks keset lagedat steppi, kus teed viivad ka silmusest mööda see on valitav realiteet, mitte vältimatus. Vabal tahtel silmusesse läinud mees osutub olevat lõksus. Ta teeb põgenemiskatseid, võitelb ja resigneerub, kuni lõpuks mõtleb püünise ümber koduks ja elupidemeks, loobudes nõnda vabaduse ideestki. Novellikogude ,,Pööriöö külaskäik"(1974), ,,Läbi unemaastike"(1975), ,,Võõras linnas"(1980) ning valimiku ,,Mustamäe armastus"(1978) kunstiline reaalsus on
jms-ga. Keskajal oli esmaabi valdkond, mis kiratses. Nt suhtumine enesetapjatesse neid peeti ebapuhtaiks, mis omakorda tähendas, et ka nende puudutamine, nende asjade puudutamine ei olnud soovitav. Samas vajas iga selline oletatav enesetapujuhtum uurimist ning nagu tänapäevalgi, ei tohtinud enne kriminalisti saabumist midagi sündmuskohal puudutada näiteks ei tohtinud vees hulpivat keha välja võtta veest, või poodut silmusest. Sama kehtis ka traumade puhul. Põhimõtteliselt pidid nt ka vigastatud ootama, kuni juurdlusorganid asja üle vaatavad. Lisaks võis mõnes juhtumis tunnistajaks jäämine kujuneda suhteliselt ebameeldivaks elamuseks piinamine oli toona juurdluste läbiviimisel küllaltki tavaline nähtus ning polnud kindel, et mitte näiteks tunnistaja suhtes ei soovitud seda rakendada. Kokkuvõtvalt võib öelda, et esmaabi hakkas jalgu alla saama alles XVIII sajandil, mil
«Härrad keisrid ja kuningad,» ütles Gringoire külmavereliselt (jumal teab kuidas oli ta oma meelekindluse tagasi saanud ja kõneles julgelt), «ärge siin kavatsege midagi. Minu nimi on Pierre Gringoire, olen poeet, kelle moraliteed täna hommikul Palee suursaalis ette kanti.» «Ah sinap see oledki, meister!» hüüdis Clopin. «Ka mina olin seal, jumala eest! Noh, sõber, sa arvad siis, et kui sa täna hommikul meid nõnda tüütasid, et siis pead sa õhtul sellepärast silmusest pääsema!» «Kaunis raske on kitsikusest välja rabelda,» mõtles Gringoire, kuid katsus siiski veel õnne. «Ma ei näe ühtki põhjust,» ütles ta, «miks poeedid ei tohi santlaagrite seisuses olla. Aisopos * oli hulgus, Homeros oli kerjus, Mercurius * oli varas . . .» Clopin katkestas teda: «Sa tahad oma latramisega meid ninapidi vedada! Eksid, lase ennast rahulikult võlla tõmmata ja ära siin keeruta!»
annaabi.ee 
