· Lumises maastikus raputa puudelt lubi maha jne Hädaabikomplekt: · Tulesüütamisvahendid - veekindlalt pakitud tikud - tulemasin - tulesüütaja · Kilekotid - vee, taimede, marjade ja hädaabivarude kandmiseks -jalgade kuivana hoidmiseks · Plaastrid, N: villiplaastrid · Seep enda ja haavade pesemiseks. Psühholoogiliselt tähtis. · Nöör 5m · Nõel ja niit · Traatsaag · Kalapüügiriistad Silmavigastused: · Silmavigastuste sagedus ei ole võrdeline silmade pindalaga · Silmade pindala on vaid 0,1% keha üldpinnast ja ainult 0,27% frontaalsiuletist. · Vigastusi on ala ligi 10% vigastuste üldarvust · Autoõnnetused, ilustulesiku õnnetused, söövitused, põletused jne Esmaabi andmisel silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikvuse vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad, sest ajus ühinevad mõlemal võrkkestal tekkinud kujutised. · Kui puru läheb silma siis ei tohiks hõõruda
verevalumite teket) Tegutsemine ajuvapustuse korral: Juhul kui kannatanu on kaotanud teadvuse kasvõi lühikeseks ajaks: Pane kannatanu lamama küliliasendisse. Kutsu kiirabi. Tegutsemine ajupõrutuse korral: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. Esmaabi: Silma ei tohi hõõruda. Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile.
10 1) Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. 2) Jälgi hingamist ja pulssi. 3) Kontrolli teadvuse taset. 4) Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. 5) Kutsu kiirabi. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad üheaegselt ja kui terve silm jätta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See võib halvendada vigastatud silma seisundit. Silmavigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. 11 PURU SILMAS
TEGUTSEMINE AJUPÕRUTUSE KORRAL: Pane kannatanu püsivasse külili asendisse. Jälgi hingamist ja pulssi. Kontrolli teadvuse taset. Ole ettevaatlik oksendamise tagajärjel tekkiva hingamisteede sulguse suhtes. Kutsu kiirabi. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. PURU SILMAS ESMAABI: Silma ei tohi hõõruda. Puru eemaldamiseks loputa silma jooksvas või muidu puhtas vees ning samal ajal pilguta silma. Pärast loputamist otsi silma pinnalt või lau alt puru. Juhul kui puru on jäänud kinni, jäta selle eemaldamine arstile. SILMA PRITSINUD KEMIKAALl
· Kutsu kiirabi. Kutsu kindlasti kohe kiirabi kui: · Jutt on segane · Tekivad teadvuse häired · Silma pupillid on erineva suurusega · Kõrvast või ninast tuleb verd või vedelikku NB! Teadvuse häiretega kannatanu pane lamama külili asendisse. 9. SILMAVIGASTUSED Silmadega juhtuvad õnnetused on enamasti rasked, nende tagajärjeks võivad olla nägemishäired või isegi nägemise kaotus. Esmaabi andmisel raskete silmavigastuste korral on oluline silmamunade liikumise vähendamiseks katta sidemega mõlemad silmad. Silmaliigutused toimuvad üheaegselt ja kui terve silm jätta katmata, hakkab vigastatud silm vaatamise ajal liikuma koos tervega. See võib halvendada vigastatud silma seisundit. Mõlema silma vigastusega kannatanu pannakse transportimise ajal lamama. 17 ESMAABI ÕPPEMATERJAL Marju Karin Puru silmas