Muuseumi sisenedes saime Kunstimuuseumi kleepsud, mis pidime kleepima omale nähtavasse kohta. Muuseum nägi nii väljast kui seest väga ilus välja. Algul lubati meil umbes 45 minutit ise igal korrusel ringi vaadata. 2. korrusel oli suur saal, hariduskeskus, raamatukogu, raamatu- ja keraamikapood ning restoran. Sellel korrusel käisin ma ainult korraks restoranis. 3. korrusel oli eesti kunsti klassikakogu ja nii-öelda rahvuslike sümbolite kogu. See oli väga ilus vaatepilt ja ma silmasin kõiki kunstiteoseid. 3. korrusel oli palju erinevaid ruume, kus seintel rippusid ainult maalid. Seal oleksime peaaegu ära eksinud, kuid lõppude-lõpuks jõudsime ikka liftini, millega sõitsime järgmisele korrusele. 4. korrusel oli Nõukogude Eesti ja tänapäeva alternatiivse kunsti kogu. Sellele korrusele jõudes olime juba kõndimisest nii väsinud, et põhimõtteliselt kõndisime kogu 4. korruse läbi. Niipalju, kui ma neid maale seal vaatasin, olid enamused päris huvitavalt tehtud
• Põhinevad normitud kirjakeelel, kuid keelekaustus on vabam (kujundlikkus, värvikus, tegelaste vaba keelekasutus). • Näited: alg- ja lõppriim, emotsionaalsed vahendid: hüüdlaused, kolme punktiga lõppevad laused, mõttekriipsud, retoorilised küsimused jne. Ajakirjandusnormid • Kergem mõistetavus, mugandumine tarbija keelekaustuse järgi (normitud kirjakeel- kultuuriajakirjandus, släng, argikeel-kollane meedia) • Näited: a) Släng: Tsau, jorss! Silmasin eile vusserist maximum änxat muuvit. Mingi rahajäär parseldas ühele kimujale hunniku kama, mis poln’d puhas ning areneski aktsioon. Lõppeks oli kõigil poltidel suss püsti ning asi oligi tahe. Heia, ma töpasse ei vinni tulla, panen lestad likku. Paksii! Emakeele Seltsi keeletoimkond • on 23. märtsil 1920 Tartu ülikooli juurde asutatud vabatahtlik filoloogiline ühendus, mis nüüd tegutseb mittetulundusühinguna ja
jäänud linna üldine pilt ning tähtsamad e kõrgemad ehitised, kuid eksitav sellepärast, et mälu järgi tehtud pilt linnast on kõvasti ideaalsem ja kutsuvam, kui ta päriselt on. Olen ka ise seda kogenud, minnes tagasi kohta, kus olen varem käinud, ning kohale jõudes avastades, et mu mälus tundus koht palju ilusam ja meeldivam, kui muidu. Üldiselt jäin näitusega rahule, sest ekspositsiooni ja lossi kooskõla oli väga meeldiv. Olen õnnelik, et silmasin A. Bogoljubovi maali, sest selles on midagi, mis mu pilku püüab ning selles on midagi teistmoodi, mida ma varem kogenud ei ole. Usun, et oleksin nõus ka teinekordki minema näitusele tagasi, et vaadata samasuguse pilguga ka teisi selle autori sealolevaid teoseid.
kasvõi lühidalt näidatud , mis saab kui selliselt teisi inimesi kohelda. Siis lapsed saaksid aru, mis tagajärjed sellistel tegudel on ja ei matkiks kõike, mida filmis näevad. Õnneks on viimasel ajal pandud kinos filmidele vanusepiirangud. Näiteks ühel päeval ootasin ma Võru politseiprefektuuri juures bussi. Seal on aga suur stend, kus on igasugused kuulutused, mis toimub Võru klubides, kuna toimuvad kontserdid ja mis filmi näidatakse hetkel kinos ,,Kannel". Siis ma silmasin ühte filmikuulutust, mille all servas oli kiri ,,Alla 14-aastastele keelatud." Ma tükk aega mõtlesin, et miks nii. Varem ei olnud ühelgi filmil vanusepiirang. Aga kui ma lugesin kirjeldust, siis seal oli kirjas, et film sisaldab väga vägivaldseid ja roppe stseene. Samuti võivad noored ideid saada ka vägivaldsetes arvutimängudest, millest maailmal puudust ei ole. Minu arvates peaks keelama lastele igasugused sõjamängud, sest kui nad
Selle lähedal oli palju esemeid, nagu taskurätik, kell, sõrmus ja kott. John oskas lisada, et see sõrmus olevat väärt 300 000 eurot ning on tehtud puhtast kullast. Mulle tuli hetkeks mõte, et võib-olla tahtis keegi seda sõrmust varastada. Aga mida tahtis teine inimene siit majast? Trepikojas oli ju kahe inimese verd, mis kumbki ei kuulunud Enriquele. Mul olid mõtted juba kokku jooksmas ning otsustasin sündmuspaigast lahkuda, et kodus juhtumi üle edasi mõelda. Teel koju silmasin juhuslikult ühte haavatud meest. Astusin ligi ning küsisin, mis oli juhtunud. Mees vastas hädiselt: "Ma olin Sir Enrique juures parasjagu tepikoda puhastamas, kui tormas uksest üks mees, kes ähvardas mind tappa, kui ma ära ei kao. Mina ära ei läinud ning seepeale tõmbas mees üle mu käe noaga." Ma hingasin kergendatult ning olin õnnelik, et asjad hakkavad juba lahenema. Küsisin noormehelt: "Kes olite teie Enrique jaoks ning mida mäletate sellest mehest, kes teid ähvardas
Kas tänane Eesti on mereriik? Hiljuti jalutasin mööda Pirita rannaäärt ja nägin üht vanemat daami veepiiril istumas ning taamale vaatamas. Merevaade oli minu arust ülimalt ajekas, silmasin sadamat ja mõtlesin, kas see kaunistab Eesti merd või üritab allutada midagi ürgselt metsikut. Vanamemm tundus samal teemal mõtteid mõlgutavat. Meri on ju südamelähedane igale mereriigi elanikule, kuid kas tänane Eesti on mereriik? Geograafilist asukohta ja ümbrust vaadeldes on eestlastel väga vedanud, merepiiri pikkuseks on 3794 kilomeetrit. Eesti on Läänemere kaudu avatud ka Maailmamerele, mis katab 2/3 maakerast, täpselt sedavõrd suur
mõnevõrra täiskasvanulikum, elutargem, kibedam. Huumor on samuti mustemaks läinud. Eellugu Raamatu lugemise lõpptähtaeg hakkas kohale jõudma ja ma teadsin, et ma ei tohiks sellega hilineda, vaatamata sellele, et mul hetkel peresisene kriis on, läksin raamatukokku ning küsisin suvalist uuemat eesti romaani. Mulle näidati ette raamaturiiul, kust ma selle kindlasti leidma pidin. Uurisin erinevaid raamatuid, kuni silmasin ühte pruunide kaantega teost, mille taga oli kirjas: "Armas lugeja, ostes selle raamatu, oled sa oma raha sama hästi kui maha visanud. Aga mõelda, milline tore zest. Viskasin täna raha maha." Mulle on alati meeldinud jutud piraatidest ja muust mereelust, olen isegi sellepeale mõelnud. Silmapilgu möödudes oli kindel, et just selle raamatu pean koju vedama, lootes midagi teistsugust, midagi põnevamat, isegi teose nimeks oli "Aare", kas
kasutamine), looduse ilu nägemine. "Kas saab esteetiline aspekt kasvatuse keskkohaks olla?" küsib Peeter Põld (1993) ja vastab: Üldiselt küll mitte, sest ta ei anna suuremale osale inimestest nende elu mõtet ja sisu, vaid on lisandiks, mis kosutab, ülendab, viib välja kitsast ringist, millesse elu surub. Peeter Põllu seisukohta "estetismi" suhtes väljendab ülimalt ilmekalt tema repliik ühele päevakajalisele kirjutisele: Silmasin viimases "nädala" numbris kirjutise, kus juttu oli armatsemisest Jaapanis ja ülistati seda kui kõrget esteetilist nähtust, kultuuri ülimat saavutist, mida soovitada Euroopa reisijatel ühes naistega vaatama minna, et sealt õppida. Puuris naised - geisad - kahel pool teed Jakoshihas: 30000. Andku oma tütred seesugusteks kasvatada tolle kirjutise autor. Inimene on alandatud riistaks, abinõuks, elab selleks, et teisi lõbustada. Sääraselt vaatekohalt on ka orja pidamine õigustatud
Meie tee viis läbi vaiksete külade. Näis, et mingit sõda ei ole. Imestasin: kas tõesti võib olla sellist vaikust! Unistasin sellest, et sõda lõpeb ja ka mina hakkan elama rahulikku elu. Saabusime Eestisse. Sakslased olid sellele väikesele maale teinud juba kümneid töölaagreid, kus vangideks olid juudid. Mina käisin läbi kuuest sellisest laagrist. Meid laaditi maha Vaivaras. Laager oli piiratud okastraadiga, selle taga oli näha barakke. Silmasin tuttavaid nägusid, need inimesed olid varem Vilniuse getost ära viidud. Nad rääkisid, et see on läbikäigulaager. Meid kästi asjad ära anda. Kui keegi käsku ei täitnud, lasti ta kohapeal maha. Söögiks saime päevas kolm viilu leiba, vesist suppi ja väikese tüki margariini nii halva lõhnaga, et meie seas ei olnud kedagi, kel oleks olnud tahtmist seda süüa. Kunagi elus ei olnud ma näinud midagi nii vastikut. Olukord laagris oli halvem kui getos
«Nonoh!» ütles ta. «Mis seal on?» küsis tema kaaslane. «Poolmädanenud laud -- ei, kast vististi. Kuule, tule, aita mind, vaatame, mis siin on. Ma lõin augu juba sisse.» 156 Ta pistis käe kasti -ja tõmbas jälle välja. «Inimene, see on raha!» Mõlemad mehed silmitsesid peotäit raha. See oli kuld. Poisid olid niisama erutatud kui mehed ise ja nijsama rõõmsad. Joe kaaslane ütles: «Teeme kiiresti! Teisel pool kaminat on nurgas rohus üks vana roostetanud kirka, silmasin seda minut tagasi.» Ta jooksis nurka ja tõi poiste kirka ja labida. Indiaani Joe võttis kirka, vaatas seda arvustavalt, raputas pead, pomises midagi endamisi ja hakkas sellega siis töötama. Kast oli varsti välja kaevatud. See ei olnud väga suur, kuid oli rauaga üle löödud ja nähtavasti väga tugev olnud, enne kui ajahammas oli jõudnud teda pureda. Mehed silmitsesid varandust veidi aega-õndsas vaikuses. 157 «Siin on tuhandeid dollareid, vennas,» ütles Indiaani Joe.
annaabi.ee 
