n oculomotorii fissura orbitalis ramus inferior: (somatomotoorne tuum) superior'i m rectus inferior nucl. oculomotorius accessorius III N oculomotorius silmakoopasse m rectus medialis (visteromotoorne tuum) Somiidilihaste närv, m obliquus inferior; somaatilis-eferentne (üse), annab radix parasympathica, mille kiud pärinevad motoorne närv
2. SOMIIDILIHASTE NÄRVID (III, IV, VI, XII): Somaatilis- eferentsed (ÜSE), som. ns Innerveerivad somiitidest arenenud vöötlihaseid. III, IV, VI on silmamunalihased!! XII on kaela- ja keelelihased 2.1 N. oculomotorius (III), silmaliigutajanärv Tuumad: nucl n oculomotorii (üse) + nucl oculomotorius accessorius (parasümpaatiline, üve!!!) Väljub ajust fossa interpeduncularises, koljus läbib sinus cavernosuse lat. seina ja siseneb fissura orbitalis superiori kaudu silmakoopasse. N. oculomotoriusel 2 haru: a) Ramus superior: m. levator palpebrae superioris, m. rectus superior b) Ramus inferior (2 palet): 1. normaalne üse: m. rectus inferior, m. rectus medialis, m. obliquus inferior 2. ebanormaalne üve: annab radix parasymphatica, mille kiud pärit nucl. oculomotorius accessoriusest ja lülituvad ümber ganglion ciliares, postgangl parasümp kiud innerveerivad silmasiseseid lihaseid: m. sphincer pupillaet ja m. ciliarist
naaberpiik. pehmetele kudedele. Seega välimine unearter var. oma arvukate harude kaudu verega kaela elundeid, osa lihaseid, näo ja kogu pea pehmeid kudesid, ninaõõne seinu ja suuõõne elundeid. Sisemine unearter: asetus, peamiste harude nimetused ja verevarustuse piirkonnad 1) Silmaarter läbistab koos nägemisnärviga nägemisnärvikanali ja tungib silmakoopasse, kus annab harusid silmamunale , pisaranäärmele, silmalihastele, otsmiku piirk. pehmetele kudedele (silmakoopaüline arter). 2) Eesmine ajuarter käändub ümber mõhnkeha (мозолистое тело) ja annab harusid peamiselt suuraju poolkera med. küljele.Parema ja vasaku eesmise ajuarteri vahel on anastomoos-eesmine ühendusarter. 3) Keskne ajuarter (a.cerebri media) suundub peaaju külgmisesse ajulõhesse ja
Mädakollet põhjustavad sageli bakterid ( stafülokokk, streptokokk ja soolekepikesed), aga ka seened ja algloomad. Tüüpilised vaevused on palavik ja valu, nahaalune mädakolle põhjustab naha punetust ja turset. RAVI/SOOVITUS Kirurgiliselt eemaldatav. Ise mäda välja pigistada ei tohi. Sel juhul võib nakkus levida ning veenide kaudu liikuda silmakoopasse ja jõuda isegi ajukelmetele (tuleb väga harva ette). KAS ON NAKKAV? Mädakolle ei ole nakkav. Erüteem - Erythema Erüteem on punetusest tingitud kapillaaride ülekoormusest nahas. See võib olla põhjustatud infektsiooni, massaazi, elektri ravi, akne ravi,allergia, kasutamise või päikesekiirguse (päikesepõletus), ja vahatamine ja karvade kitkumisest, need kõik võivad põhjustada kapillaaride laienemise, tulemuseks on punetus
6.2. Haldjate nägemisest Haldjate esilekutsumiseks on palju erinevaid ebausklike rituaale, sest “/.../ ainult eriliste taigadega on võimalik näha haldjaid.”(Masing 1998:150). Tihti arvatakse, et surnuil on võime neid näha ja seepärast üritatakse surnuilt seda oskust ka endale saada. Järgmine näide pärineb juba kristlikust ajast: armulaualeib tuli panna surnu suhu, seejärel võtta surnu pesuvett ja viia see koolnu vasakusse silmakoopasse. Nüüd tuli vett sealt kolm korda rüübata ning neelata leib närimata alla. Nii sai metshaldjat näha inimese kujul. Kui lepiti ka linnukujulise haldjaga, tuli sama rituaal viia läbi surnud linnuga. Rootsi soomlased uskusid metshaldjat nägevat jaaniööl hauast võetud laiba riideis, koera pealuu kaasas, metsa kõndima minnes. Metshaldjat tuli vaadata läbi pealuu silmaaukude (Masing 1998:136). Metsaväge sai appi kutsuda ka kergema vaevaga: “/.../ tuli otsida üheksalt maalt kolm
annaabi.ee 
