arteria ae f – arter – sg gen, sg dat, pl nom – arteri, arterile, arterid centralis III, m, f – tsentraal- – sg nom, sg gen – tsentraal- aorta I, f – sg nom, sg abl – aort, aordiga 6. in partes aequales – võrdsetes osades [in partes eekvales] pars, partis III,f – osad, osasid, aequalis, e – võrdsed, võrdseid – 7. fissurae orbitales superiores – ülemised silmakoobaste lõhed [fissuree orbitaales superioores] fissura, ae, f – lõhe – sg gen, sg dat, pl nom orbitalis III, – silmakoopa – pl nom, pl acc superiores III, pl nom, pl acc- ülemised 8. alia neoplasmata benigna cutis – naha muud healoomulised kasvajad [aalia neoplasmaata beninja kutis] alius, a – teine/muu neoplasma, matis, n-kasvaja cutis, is f – nahk – benignus, II kääne m - healoomuline 9. ad usum medicinalem – meditsiiniliseks kasutamiseks [ad usum meditsinaalem]
2 ROOMAJATE ANATOOMIA Hästi on arenenud jäsemete luustik. Roomajate jäsemeied on kahte tüüpi - keha all või keha külgedel paiknevad. Neist viimane on primitiivsem tüüp, kuid esineb ka enamikul tänapäeva roomajatest. Jäsemed ei kanna sel juhul keha raskust täielikult, ning kõht lohiseb mööda maapinda. Paljudel väljasurnud roomajatel (sealhulgas dinosaurustel) paiknesid jäsemed keha all, see võimaldas keha täielikult kanda. Kolju on suhteliselt kitsas ja kinnitub kandelülile. Silmakoobaste vahel puudub luuline vahesein. Kolju on muutunud keerulisemaks, lisandunud on aseluid. Näokolju iseärasuseks on sarnakaarte teke. Enamiku roomajate närvitalitus on suuresti reflektoorne, õppimisvõime on suhteliselt madal. Seoses aktiivsema jäsemete kasutamisega on roomajatel hästi arenenud seljaaju. Haistefunktsioon on küll veel oluline, kuid mitte esmatähtis. Eriti hea on haistmine madudel, haisteepiteel paikneb nii ninakarbikute pinnal kui ka keelel. Nägemine on suhteliselt hea, on
Oluline on jälgida, et liigutused lõppeksid suunaga ülespoole. Kui masseeritava silmad hakkavad suletud laugude all liikuma, on see väga hea märk. 1. Pöialde tõmbamine üle otsmiku. Aseta käed ümber partneri pea, pane pöidlad keset otsmikku kokku ja tõmba neid aeglaselt teineteisest eemale. Liigu sarnaselt üle otsmiku kuni juuksepiirini. Rakenda survet pöidlaga kogu pikkuses. Iga liigituse lõpus anna veidi järele. Korda kaks korda. 2. Silmakoobaste vajutamine. 1. samm. Vajuta nimetissõrmedaega silakoopa servast veidi madalamal suunaga ülspoole. Alusta nina lähedalt kulmu sisemise serva alt. Liigu piki silmakoopa serva väljapoole, vajutades teatud kindla vahemaa tagant. Järgi kulmukaare kulgu kuni silma välisnurgani. Hoidu silma puudutamast. 2. samm. Jätka liikumist piki silmakoopa alumist serva. Alusta silma välisnugast ja vajuta teatud kindla vahemaa tagant
Eestis olid nad kuni 13.sajandi ristisõdadeni. Tuli bipedaalsus ehk inimene hakkas kõndima jalgadel ja neil arenesid käed . 1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et nad hoolitsesid haigete eest. Mingil määral oli neil kõneoskus. Elasid koobastes ja mammutiluudest onnides. Esialgse ettekujutluse järgi olid nad primitiivsed(lihtsad, algelised)ja kohmakad. 28 000 a tagasi suri välja. Nad küttisid omale toidu.
Nende klassis oli usuõpetaja, keda hüüti Paavstiks, ja see muutis oma isikuga Indreku lapsepõlve unistuse ja igatsuse otse selle vastandiks. Mees oli tüse, suure, kuidagi neljakandilise peaga, jämeda, punase kaelaga; lõuapärad tugevad, palenukid laiad, hambad alati kokku litsutud, nii et häälgi rääkides hästi välja ei pääsenud, huuled paksud, pikad, punased ja nagu üleolevas või põlglikus muiges pahemale pisut viltu kistud; otsaesine ülalt nagu kitsam, alt silmakoobaste juurest laiem, juuksed harjastena püsti, silmad ainult kitsas kriips, milles kilas ja sädeles midagi peaaegu valusat. Nõnda oli see mees, kellele oli pandud nimeks Indreku lapsepõlve unistuste unistus. Ja selle unistuse tõttu oli Indrek ostnud Lible ,,kapsa`` ning maksnud temast pööraselt kõrget hinda. Aga ühe pidi härra Vihalepale ometi jätma: oma hüüdnime oli ta vististi õigusega teeninud ja sellepärast pani ta seda vaevalt pahaks
annaabi.ee 
