otsiv mõttetark ning osav karakternäitleja. Oma kuulsas kõnes, mille alguses võrdleb ta inimest meistriteosega ning lõpus ,,põrmu kvintessentsiga", tundub, et näeme endi ees Taani printsi oma kõige põlisemas loomuses. Korraga lausa ununeb, et ta oli mõistnud oma reeturlike sõprade kavatsust ning pannud end tegelikult taas hullu rolli. Simuleeriva Hamletiga paralleelselt oli tragöödias osa ka maailma, ühiskonna hullusel. See väljendus peamiselt nende lipitsemises, silmakirjalikkuses ja autoriteeti pimesi järgimises. Keegi peale kuninga poja ei vaevunudki tolle ootamatu surma või Claudiuse häbematu abielu üle vaagima. Kõik alamast seisusest isikud võtsid seda kui kõige loomulikumat võimuvahetust. Siinkohal oleks sobilikud Hamleti enda sõnad: ,,Aeg liigestest on lahti neetud rist, et minult nõuab paikapanemist!" Hamlet seisis hulluva maailma lättel ning oli sunnitud võtma enda kaela õigluse raske taaga.
1992. aastal heaks kiidetud põhiseaduse § 1 kohaselt „Eesti on iseseisev ja sõltumatu demokraatlik vabariik, kus kõrgeima riigivõimu kandja on rahvas. Eesti iseseisvus ja sõltumatus on aegumatu ja võõrandamatu”. Selle ja mitmete teiste sätete pärast peetakse Eesti põhiseadust üheks kõige tugevamat suveräänsust taotleva riigi põhiseaduseks Euroopas. Põhiseaduse assamblee liikmed taotlesid seda täie veendumusega ning neid ei saa süüdistada silmakirjalikkuses. Kuid see ei tähenda, et Eestil kui väikeriigil ei võiks aja jooksul tekkida oma riikluse, julgeoleku ja majanduse huvides vajadus teatud määral oma suveräänsust piirata ning jagada. Suveräänsust ei saa pidada täielikult võõrandamatuks ja aegumatuks. Kõik riigid piiravad paratamatult teatud küsimustes oma suveräänsust, delegeerides seda rahvusvahelistele organisatsioonidele või teistele riikidele. Kindlasti pole õigus neil
ning otsisid seetõttu võimalust sellest eemale tõmbuda. Selliste indiviidide jaoks muutusid subjektiivsed väärtused tähtsamaks kui materiaalsed hüved. Nagu me näeme järgnevatest filosoofilistest vooludest, säilis suur osa künismist stoitsismis; siiski ei tundnud stoikud vajadust tsivilisatsiooni mugavustest loobuda. Küünikud mitte ainult ei süvendanud sotsiaalset eraldatust ja tagasitõmbumist, vaid nad ka ründasid ühiskonda, süüdistades seda silmakirjalikkuses, ahnuses, kadeduses ja vihkamises. Õnn seisnevat vaid selles, kui inimene käitub loomulikult; mitte miski, mis on loomulik, polevat küünikute sõnul halb. Elamine sotsiaalsete konventsioonidega kooskõlas, ohverdades end teistele inimestele ja ühiskonnale, olles patrioot ning pühendudes ühistele eesmärkidele kõik see oli küünikute arvates puhas lollus. Individualismi kõrval pooldasid küünikud
kas siis pole siin vastuolu? Millal on piisavalt põhjendatud rakendada meetmeid, mis ei võimalda inimesel käituda nii, nagu ta tahab vaatamata sellele, et tegemist on probleemse käitumisega? Sotsiaalseosega turunduse puhul on eetikaküsimused veelgi komplitseeritumad – peale ühiskondlike ja üldiste huvide on ettevõttel vaja silmas pidada ka kommertseesmärke. Oskamatu turundustegevus võib põhjustada avalikkuse süüdistusi ettevõtte silmakirjalikkuses ja tekitada kahetsusväärset kahju ettevõtte mainele. Oluline on arvestada ka partnerlussuhtega: kas heategevuslik organisatsioon ning partnerettevõte on sisuliselt samale eesmärgile pühendunud, kas nad jagavad samu väärtusi, kas nad vahetavad asjakohast informatsiooni, tegutsevad läbipaistvalt ning ausalt ja on valmis pikaajaliselt eesmärgile pühenduma? Sotsiaalturundajate vastutustunne ning – suutlikkus on kahtlemata
vabatahtlikkus, kas siis pole siin vastuolu? Millal on piisavalt põhjendatud rakendada meetmeid, mis ei võimalda inimesel käituda nii, nagu ta tahab vaatamata sellele, et tegemist on probleemse käitumisega? Sotsiaalseosega turunduse puhul on eetikaküsimused veelgi komplitseeritumad peale ühiskondlike ja üldiste huvide on ettevõttel vaja silmas pidada ka kommertseesmärke. Oskamatu turundustegevus võib põhjustada avalikkuse süüdistusi ettevõtte silmakirjalikkuses ja tekitada kahetsusväärset kahju ettevõtte mainele. Oluline on arvestada ka partnerlussuhtega: kas heategevuslik organisatsioon ning partnerettevõte on sisuliselt samale eesmärgile pühendunud, kas nad jagavad samu väärtusi, kas nad vahetavad asjakohast informatsiooni, tegutsevad läbipaistvalt ning ausalt ja on valmis pikaajaliselt eesmärgile pühenduma? Sotsiaalturundajate vastutustunne ning suutlikkus on kahtlemata ühiskonna
Kristus oma õpetusega ainuliselt heast Jumalast pidi nende jaoks olema väga kohmetukstegev nähtus. Ilmselt pidasid nad teda silmakirjalikuks, sest see oli tema peamine etteheide neile." (JUNG 2008:235) Siin lähtub Jung psühhoanalüütilisest mõistest ülekanne, mille all mõeldakse muu hulgas ka neid tundeid, mida analüütik tunneb oma patsiendi vastu - need on tegelikult alateadlikud tunded, mida patsient analüütikule suunab. Siinses näites - Kristus süüdistas varisere silmakirjalikkuses, kuna ta alateadlikult tajus, et variserid peavad hoopis teda silmakirjalikuks. Kuid juutide usundi sisu suhtes tundub Jungi mõttekäik tõepärasena. Kuidas siis ikkagi Jungi arvates Kristus tuli toime vastandite ühendamisega? Jung kirjeldab seesmist konflikti, mis tuli ületada Kristusel. Tolleaegne ajavaim oli hullunud roomalikust võimu ja ekspansiooni kultusest. See oli kuradiks Markuse evangeeliumis, mis Kristuse kõrbesse kiusata juhtis
annaabi.ee 
