Erikut autasustati terve kooli ees heade sporditulemuste eest. Semester sai läbi ja algas suvi. Pierre läks Inglismaale laagrisse ja Erik sadamasse tööle. Uuel õppeaastal kiusati Pierre seni, kuni ta otsustas koolist lahkuda. Ta jättis Erikule kirja, kus ta selgitas oma tegu ja jättis hüvasti. Nüüdsest pidi Erik üksinda hakkama saama. Ta otsustas, et nii enam ei saa ja gümnasiste tuleb karistada. Ühel õhtul läks ta välja, tegi oma mütsile silmaaugud ja varjas sellega oma identiteeti. Seejärel läks ja peksis ühe nõuka läbi, mis ei jäänud viimaseks korraks. Hiljem peksis ta läbi Dahleni, ainult et ta pidi omale uue mütsi muretsema. Erikut kahtlustati ja kutsuti Nõukogu ette, kuid tõenditeta ei saadud teda süüdi mõista. Erik hakkas suhtlema ühe tüdruku Marjaga, kes töötas koolimajas kokana. Nad hakkasid käima ning nad armastasid teineteist. Kuid Marja pidi lahkuma ja kirjutas kirja Erikule, kuidas
Maapinnalt kooriti meetripaksune kiht ja maeti konteinerites maha. Mahajäetud külades müüdi maha kõik tavalistel turgudel. Maju võeti koost lahti ja müüdi suvilateks. Mehed kes seal käisid sõitsid samade riietega koju. Üks mees viskas kõik oma riided ära peale pilotka, mille ta andis oma pojale. See kandis seda kogu aeg. Kahe aasta pärast avastati poisil ajukasvaja. Reaktoripõlengut vaatamas käinud neiu sünnitas hiljem lapse kelle keha ainsateks avausteks olid ainult silmaaugud. Kuna neil pole raha, et operatsioone teha, siis peab ta oma lapsest iga pole tunni järgi uriini välja pigistama, et ainus neer üles ei ütleks. Jahimehed saadeti loomi tapma. Tapeti kasse ja koeri. Üks puudel jäi imekombel ellu ja hakkas, august mis nende matmiseks kaevatud oli, välja ronima. Kellelgi polnud enam alles ainustki padrunit. Koer lükati auku ja muld lükati peale. Mees kes lugu jutustab mäletab seda koera siiani. Tal on sellest koerast kahju
arheoloogid kasutusele tolajal venet e. paati kammkeraamika meenutavaid kirveid, nimetuse. mis olid väga hoolikalt lihvitud ja sisse puuri -tud silmaaugud. Tuntumad Pulli (9000- 8500 a Tamula, Akali (Peipsi järve ääres), Narva asulad(dateering) eKr) Joaoru. Sindi-Lodja (200 a Pullist noorem) Kunda Lammasmäe (umbes 8500 a eKr) Asulad, hooned Asulad paiknesid Asulad paiknesid Asulad paiknesid
nägudel oli religioosne tähendus. Hing võis rännata inim kuju sisse. Matustelt kus on hauas palju selliseid riptseid peetakse samaanideks. Kammkeraamika kultuuri ajast on Eesti soodest võetud turbaproove , leitud kultuurtaimede õietolmu. Siin on tuntud kaer ja oder · Nöörkeraamika kultuur. Varasemad nimetudes venekirveste kultuur, sõjakirveste kultuur. Jõudis u 3000 ekr. Ilusad lihvitud kivikirved, millel on olemas silmaaugud. Meenutavad paati.Arvatavasti oli tegemist sõjakirvega. Sõjakas rahvasm levinud kuskilt kesk euroopa aladelt. Arvatavasti seotud maaviljeluse levikuga. Maaviljelejad ja karjakasvatajad. Üksikpere kultuur. Savinõusid ilustati nööri abil. Matustel surnud konksus. Võibolla olid nad surres loomanahkadesse mässitud või kinni seotud. Kui enne surnud maeti asulasse, siis nüüd hakati surnuid kartma ja maeti kalmistule. IX
Matmiskombed: inimesi maeti asulatesse, arvatavasti tähtsamaid surnuid sängitati asula territooriumile, vahel isegi elamu põranda alla. Lahkunutele pandi kaasa mõni noake, kõõvits, ehteid. · Nöörkeraamika kultuur: Levis Eestis u.3000. aasta paiku eKr. Savinõusid ilustati nöörijäljenditega, mis andis aluse nöörkeraamika kultuuri nimetusele. Tööriistad: venet ehk paati meenutavad kivikirveid lihviti väga hoolikalt ja neil olid sissepuuritud silmaaugud. Paikne eluviis, karjakasvatus, põlluharimine, elatustaseme ja rahvaarvu kasv. Tekkisid üksikpered. Matmiskombed: kalmistud rajati asulatest väljapoole veidi kõrgematele küngastele. Surnud asetati maasse kaevatud haudadesse külili kägarasendisse. 2. EESTI PRONKSAEG JA VANEM RAUAAEG · Pronksiaeg: u.1800-500 eKr. · Tööriistad: Pronks=vask+tina(sulam), metallist tööriistad olid tunduvalt parem kui kivist kiviaja tööriistad
annaabi.ee 
