suhu. Ämm ja äi kohtlevad miniat hoolimatult, mispeale Minna otsustab kolida kaugesse metsatallu, kus noorel perel tuleb kõik algusest peale üles ehitada. Elu laabub kitsikusest hoolimata, sünnivad lapsed, jätkub rõõmu ja üksmeelt, kuigi kõigis tõsisemates asjades tuleb Minnal loota iseendale. Talle piisab Aksli armastusest, rõõmsast meelest ja pillist. Kuid Ukuaru ürgse maailmamudeli lööb vankuma uus aeg ja uus võim. Kusagil käib juba sõda, mis viib Aksli kodunt. Üksnes silmaallikas teab, kas mineviku valikud olid ikka õiged; mis tulevik toob, on üldse teadmata.
Püüti ennustada sõjaretke tulemust ja seda nõidumisega mõjutada.Läti Hendrik kirjeldas, et kui looma ohverdamisel langes see paremale küljele, siis võtsid haldjad ja jumalad ta vastu (tõotas head), vasakule poole kukkumine ennustas halba. 2 Maagia oli nõiakunst, nõidus. Usuti, et asjade ja nähtuste vahel on seos. Näiteks tuli põua ajal „ilmaallikat“ puhastada, et hakkaks vihma sadama. Tähtis oli RAVIMAAGIA. Tunti terviseallikaid. Silmaallikas pidi nägemist parandama. Ohvriks annetati hõberaha või hõbeehe. RISTIUSU MÕJUD. Kuigi Eestis valitses esiaja lõpus muinasusk, oldi ristiusust teadlikud. Suheldi ju ristiusuliste maade, Rootsi, Taani (rooma-katoliku usk) ja Venemaaga (kreeka-katoliku usk). Ristiusu mõjutusi võis näha – alates XI sajandist levis põletusmatuse kõrval matmise komme. XII sajandil kanti ka mõnel puhul ehtena pronksristikesi. Alates XI saj. teisest poolest tundis katoliku kirik suurt huvi Eesti
Sageli koondab üks pühapaik erinevaid loodusväärtusi. Näiteks Paluküla hiiemägi on korraga nii väärtuslik maastik, kaitsealuse liigi püsielupaik kui ka esmatähtis kasvukohatüüp. PõhjaEestis on pühasid metsi, salusid ja puid, samuti kive ja allikaid kutsutud hiie nimega. LõunaEestis pole nimetus "hiis" nii levinud. Pigem on öeldud: püha puu (kivi, allikas) või kasutatud hoopis teistsugust nime – näiteks Silmaallikas, raviallikas, Päevaallikas, Jaanimägi. Nimesid on palju ja tegelikult on igal kohal oma nimi. Lihtsalt PõhjaEestis esineb pühapaikade nimedes tihti "hiis", aga LõunaEestis mitte. Selle põhjus võib peituda geograafilises erinevuses, kuid ka selles, et LõunaEestis hävitati 17. – 18. sajandil palju pühapaiku. Kas neid enne just hiiekohtadeks nimetati, me ei tea. Pühad paigad olid need küll.
15 keskelt varem üksik jäme tüvi. Pärast selle hävimist tekkisid kännuvõsudest uued tüved. Seega on alust oletada, et sama koha peal seisis pärn juba üle poole tuhande aasta tagasi. Vana kombe kohaselt riputatakse siiani hiiepärna külge värvilisi lindikesi. Vanasti olla puule viidud ka viljaande ja tehtud tapetud loomade esimest keedust. Kunagi oli pärna juurte all Silmaallikas, mille ravivesi legendide järgi silmi olevat tervendanud. Kui õhtuti olid silmad ,,liiva täis" ja jooksid vett, tuli allikale silmi pesema minna. Kohalike jutu järgi pidavat allika juures leiduma vanu münte, olla leitud isegi rootsiaegseid 17. sajandist pärinevaid hõbemünte. Kunagi asunud pärna kõrval jõukas talu, mille mõisnik hävitada laskis [4]. Kolgaküla mänd
soolakaevandused, põldude jäänused) d. Kultuslikud muistied ( Eestis kõige arvukamalt leitud väikeselohulisi kultusekive ( lohukivid), mida Eestis on üle 1750, ohvrikivid , lohukivil on väikesed lohud peal, ohvrikividel on rahvapärimused, kus enamasti on tehtud ka ohverdusi, neid on üle 100 ; ohvriallikad , sageli on need levinud põhjaEuroopas ja eesti , levinud nimega ka pühaallikas ja hiieallikas, samuti levinud ka silmaallikas, selle vesi väidetavalt pidi parandama silmi. Kuid selleks pidi allikale ohverdusi tegema ( raha , ehteid jms) . eestis ka 7 viina- ja 1 õlleallikas, pühad puud ja hiiekojad) e. Liiklemisega seotud muistised II Euroopa muinaskultuuride uurimise ajaloost Praegustel andmetel peetakse I arheoloogiks Babüloonia kuningat Nabunaidi , kes lasi kaevata varemeid ning leiti leide , mis olid välja kaevatud ka mujal . Samuti ta kogus leide. Euroopas praktiliselt igal maal
muistsete põldude jäägid, rauasulatuskohad, soolakaevandused, pronksi töötlemise kohad jne. · Kultusliku tähendusega muistised (kõike, mida seletada ei osata, liigitatakse siia) Muinasajal võib leida ohvrikohti, -paikasid. Arvatakse, et neil on erilised tähendused, liukivid nt on viljakusttoovad, kust naised on teatud öödel alla lasknud. On tähtsad ka hiiekohad ja ohvriallik(ad), suur osa neist kannab nimetust silmaallikas, mis peaks parandama silmi. Omal ajal kui vett võeti oli vaja ka midagi vastu anda, tavaliselt anti hõbedat. On ka püha-, õlle-, viina- ja hiieallikaid. · Laevad, teede jäänused, sadamakohad, sildade jäänused · Sõjariistad, -nuiad tegemist võib olla omaaegse võimusümboliga, kuna neid on väga vähe alles. (ei puugi nimekirja kuuluda, see on Kata jura) · Muistsed aarded · Matusepaigad, kalmed. 19. saj hakati neid lahti kaevama
annaabi.ee 
