· arhitektuur · Victor Horta · Hotel Tassel Brüsselis · Antonio Gaudi · fantaasiaküllane, äärmuslik · loodusele omased kõverjooned · pink Güelli pargis Barcelonas · Hector Guimard · kuulsad Pariisi metroo sissepääsud · uued tööstuslikud ehitusmaterjalid (raudbetoon, klaas) -> võimaldasid uusi ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillustamist · vähenes huvi ornamentika vastu · ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali ehitusest -> funktsionalism · sakslane Peter Beherens · firma 'AEG' elektriteekann · AEG turbiinitehas · kujutav kunst · looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele · pildil keelati ruumilise illusiooni kujutamine · siluetid · värvid ebatavalised, ebatüüpilised looduses esinevatele
orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on HECTOR GUIMARD'i (18671942) loodud Pariisi metroo sissepääsud. Juugendstiil oli tekkinud kui mäss tööstuse vastu, kuid arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematud ruumilahendusi ja hiigaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Uudsed materjalid ja tehnoloogiad vähendasid paljude juugendarhitektide huvi ornamentika vastu. Leiti, et kui ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest, võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju (saksa arhitekt PETER BEHRENS, 18681940). Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.sajandi tööstuskunsti (disaini) alguseks ja 1920.aastail tärganud
Valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on Hector Guimardi loodud Pariisi metro sissepääsud. Juugendstiil on tekkinud kui mass tööstuse vastu, kuid ahitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematuid rumilahendusi ja hiiglaslike aknede sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Leiti, et kui ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest, võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.saj. tööstuskunsti alguseks ja 1920. aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Modernism Sydney ooperi teater 1973. Rahvusromantism
orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on HECTOR GUIMARD'i (1867-1942) loodud Pariisi metroo sissepääsud. Juugendstiil oli tekkinud kui mäss tööstuse vastu, kuid arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematud ruumilahendusi ja hiigaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Uudsed materjalid ja tehnoloogiad vähendasid paljude juugendarhitektide huvi ornamentika vastu. Leiti, et kui ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest, võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju (saksa arhitekt PETER BEHRENS, 1868-1940). Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.sajandi tööstuskunsti (disaini) alguseks ja 1920.aastail tärganud
Valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõverjooned. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga, näiteks ka Riias. Kuulsad on Hector Guimardi loodud Pariisi metro sissepääsud. Juugendstiil on tekkinud kui mass tööstuse vastu, kuid ahitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematuid rumilahendusi ja hiiglaslike aknede sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Leiti, et kui ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest, võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20.saj. tööstuskunsti alguseks ja 1920. aastail tärganud funktsionalismi eelastmeks. Kujutav kunst- Looduse jäljendamise allutamine dekoratiivse terviku loomisele. Pildid ja
Barcelonas, kus arhitektuuris valitsevad orgaanilisele loodusele omased kõrverjooned. Pink Güelli pargis Barcelonas (Güelli oli Gaudi sõber ja mentort). Sagrada Familia. Paljudes Euroopa linnades kaunistati majade fassaade juugendliku ornamentikaga. Kuulsad on Hector Guimard'i loodud Pariisi metroo sissepääsud. Arhitektid hakkasid üha enam kasutama uusi tööstuslikke ehitusmaterjale, eriti raudbetooni ja klaasi, mis võimaldasid enneolematuid ruumilahendusi ja hiiglaslike akende sillustamist. Uusi tehnilisi võimalusi kasutati esialgu tööstushoonetes, raudteejaamades ja kaubamajades. Nüüd leiti, et ilu aluseks on vormi tulenemine funktsioonist ja materjali omadustest ja nii võib neile rajada nii ehitiste kui esemete esteetilise mõju. Peter Behrens: AEG turbiinitehas. Nõnda muutus hiline juugendstiil 20. saj tööstuskunsti alguseks ja funktsionalismi eelastmeks. Kujutavas kunstis oli oluline dekoratiivse terviku loomine. Pildil kujutatud figuurid
annaabi.ee 
