Ornamentika Stiliseeritud taime- ja loomamotiivid Tõetruu looduse jäljendamine Abstraktne (geomeetriline) motiiv Abstraktne motiiv (erinevad siirud) 14.-16. Saj skulptuuri- ja maalikunsti iseseisvumine PRANTSUSMAA Chartres'i katedraal. Pühakud. Figuuride näod realistlikud, isikupärased. Kehad tinglikud, jäigad ja silindritaolised. Reimsi katedraal. Viimne kohtupäev. Iga figuur eri poosis, isikupärased. SAKSAMAA Naumburgi katedraal. Ekkehard ja Uta Eeskuju prantsusmaalt. Skulptuur rohkem siseruumides, kui väljas. 14.saj peateemaks saksamaal kristuse kannatuslugu ja neitsi maarja kujutamine.
püstitama omapärast gootikat. Selleks lihtsustati ja muudeti prantsuse gootika süsteemi- kahe läänetorni asemel ehitati üks, loobuti kabelitepärjast, trifooriumist, kimppiilarid asendati ümmarguste või kaheksatahuliste piilaritega jms. Basiilikatele hakati eelistama kodakirikuid. Saksa hiligootika ilusaim näide on Püha Anna kirik Annabergis. Gooti skulptuuri algus on jälgitav Chartres`i katedraali läänefassaadil, kus kuigi enamiku figuuride kehad on veel täiesti tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on aga nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. Gooti stiil soosis kunstis looduse jäljendamist. Ornamentika nii ehitistel kui ka esemetel kujutab näiteks taimelehti väga loodustruult. Kõrggootikat näitavad Reimsi ja Amiens`i katedraali figuurid. Erinevates poosides kujutatud peaaegu vabafiguurid. Nende rõivad ei mõju enam tühjana, kuid katavad kogu keha
Mittetäielikud seened on looduses väga laialdaselt levinud. Mõned neist tekitavad ini m estel ja loo madel nakkushaigusi, teised p õhjustavad mitmesuguste toiduja tarbeainete rikne mist. Üks levinumaid on pii mahallitus (Oidium lactis), mis areneb piima pii mhapekäärimise saadustel valge sam etja kilena ning annab neile eba m e eldiva lõhna ja maitse. Selle hallituse m ütseel kujutab endast väheharunenud, vaheseintega niite. Õhuhüüfidest irduvad silindritaolised rakud oiidid. Oidium lastis areneb sageli peh m ete juustude ja v õi pinnal ning põhjustab nende m õrkjaks m uutumise ja räästumise. Selle hallituse m õned teised liigid arenevad presspär mil, linnastel, hapendatud k öögiviljadel ja mitmesugustel marjadel, kutsudes esile nende rikne mise. Mittetäielike seente hulka kuulub ka Fusarium, millel on veidi k õverad paljumahulised koniidid. Mõned Fusariumi´liigid tekitavad kartulitel kuiv mädanikuks nim etatud haigust
gootikas süveneb iga inimese käsitlemine kordumatu ja väärtusliku isiksusena. Kõige olulisem oli nägu ja selle ilme, seega anatoomia täpne arvestamine polnud oluline. 4.Millise kiriku skulptuuridest võib näha üleminekut romaani stiilist gootikasse? Chartres'i katedraali läänefassaad portaalide palestiku figuurid väljendavad üleminekut romaani stiililt gootikasse. Kuigi enamiku figuuride kehad on veel tinglikud, silindritaolised ja jäigad, on nad juba vähem seinaga seotud. Gootilik on nende nägude realistlik ja isikupärane käsitlus ning nende õnnis ilme. 5.Milliste Prantsusmaa kirikute skulptuurid esindavad kõige täiuslikumalt kõrggootikat? Kõrggootikat esindavad kõige paremini Reimsi ja Amiens'i katedraali figuurid. 6.Millised kuulsad skulptuurid asuvad Bambergi ja Naumburgi toomkirikus Saksamaal? Bambergi katedraalis asub kuulus ratsanikufiguur ja Naumburgi katedraalis seisab
On maalija, graafik , skulptor, keraamik. On kubis mi rajaja. Picasso on rahvuselt hispaanlane. Madridis sai korraliku akadee milise kunstihariduse. 20. sajandi alguses oli Picasso loo mingus es malt helesinine (nukrame elsed maalid, tee maks üksindus, vaesed, haiged), siis roosa periood (pisut helge m, kujutas tsirkuseartiste). Pöördeline töö Picasso loo mingus oli 1907 val minud Avignoni neiud. Georges Braque-maali mislaad väga sarnane Picassole. Fernand Leger-silindritaolised vor mid, puhtad erksad värvid. MOODNE KUNST Ni metus ka: modernism. Moodne kunst on 20. saj kunst, mis ei sea eesmärgiks looduse täpset edasiandmist. Moodsale kunstile iseloomulikud jooned: a) moodne kunst on eelkõige kunstniku eneseväljendus, püüab edasi anda kunstniku tundeid ja meeleolusid b) m o odne kunst ei ole ühtne kunstinähtus, koosneb paljudest erinevatest vooludest c ) kunstivoolud vahelduvad kiiresti, osalt esinevad sa maaegselt